Tööandja surma järel päris Drake tema laeva.Ajalugu ei kajasta täpselt tema tegevust sellest ajast kuni 1567.aastani.Teada on, et 1565.aastal saatis Drake kapten John Lovelli reisil Mehhikosse, kus too oli seotud orjakaubandusega.Rio de la Hacha linnas röövisid hispaanlased kahelt meremehelt kogu nende vara. 1567.aastal asus Drake koos sugulase John Hawkinsiga ekspeditsioonile Mehhikosse. Laevastiku üks neljast laevast oli "Judith",mida justud Drake.Laevad lahkusid Plymouthist 2.oktoobril 1567,võtsid Roheneemesaartel peale varusi ja Quinea rannikult ostetud 200 orja.Drake ja Hawkins tahtsid oma inimlasti Rio de la Hachas maha müüa,kuid hispaanlased keeldusid nendega kaubitsemast.Kõhklemata käskis Drake linna suurtükkidest tulistada.Kui Briti laevastik saabus Ulloale Püha Johannese sadamasse,et ankrusse heita,olid juba his- paanlased need,kes tule avasid ja kaks laeva uputasid.Drake ja Hawkins suutsid siiski põgeneda hispaanlaste poolt seatud lõksust
sajandil eKr. See toimis nagu optiline telegraaf ja töötas valgussignaalide mõjul. Sellega sai saata piiratuid sõnumeid ainult hea nähtavuse tingimustes. Keskajal kasutati mägedes majakatest moodustunud signaaliahelaid, et edastada märguanne. Sel viisil sai edastada ainult vähest informatsiooni. Seega sõnumi tähendus, näiteks "vaenlane on tabatud", pidi eelnevalt olema kokku lepitud. Hispaania armaada käigus kasutati majakate signaaliahelat Plymouthist Londonisse, et märku anda Hispaania sõjalaevade saabumisest. Kirjavahetus Nüüdse Iraagi alal elanud assüürlastel oli juba 4000 aastat tagasi väga hästi toimiv postiteenistus. Sõnum kirjutati väiksele savitahvlile, mis pandi saviümbrikusse. Rooma posti –cursus publicus'e – asutas 1.sajandil e.Kr Rooma keiser Augustus. Nii muistsed kreeklased kui ka roomlased kasutasid teadete edastamiseks linde. Esimesed tuviposti kasutanud inimesed olid tõenäoliselt 12
annaabi.ee 
