2. Meeste mood Üheks suurimaks muutuseks 1960-ndatel oli see, et meeste püksid läksid järjest kitsamateks ja sportlikemaks. Püksid olid kitsad just eelkõige ümber reite, altpoolt muutusid nad laiaks. Tavaolekus kanti polosärke. Hipide vabameelsus tõi moodi vestide kandmise ilma pintsakuta, spordijakid paaris viigipükstega, ülikonnad ilma lipsudeta ning samuti erivärvi ja eristiilis osade kombineerimise. Hilisematel aastatel hakati kandma siidisalle, mis seoti nagu lõdvad lipsud. Pluusidel muutusid moodsaks pikad kraed. Pintsakud muutusid värvilisteks ning hakati kandma geomeetrilisi mustreid. Lipsud võisid olla isegi kuni 10cm laiad. Hipiajastul kanti sandaale, varem aga vinüülist saapaid või kummist külgedega ,,Beatle saapaid''. Mehed hakkasid The Rolling Stonesi järgides kandma ka karusnahku. Kaabud kadusid moest, ainsana kanti laia äärega pehmeid Wilde-i aegseid kaabusid. Samuti hakati kandma peapaelu või rätte. Beatlite populaarsuse tõttu
Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid 19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all on sile riie. Kaelaava kurrud ei ole nii korrapärased kui varrukasuu kurrud, eriti kraega särkidel. Kraed on kahekordsest riidest. Krae alumistesse nurkadesse teha nööpaugud,millest pistetakse läbi punane pael või valgest linasest lõngast keerutatud sõltus. Rinnalõhik kitsalt palistada. Varrukad olid pidulikel pluusidel avarad. Põlva särkidel on varrukapäras kummalgi pool õlakut 2-3 lappvolti. Varrukasuu kurrud ühendati varrukavärvliga, õmmeldes iga üksiku kurru värvli külge. Varruka kinnis jäeti õmblusesse. Värvliotste kinnitamisteks on aasad ja nööbid. Põlva naise särki kaunistavad punase raanutehnikas sissekootud triipudega tikandid: krael, õlalappidel, varrukavärvlitel ja varrukapäras. Tänapäeval tuleb kirjad tikkida kolme