Tuumkütused Ressursi olemus ja teke ❖ Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast ❖ Koosneb reaktiivsest osast, uraanist, plutooniumist. ❖ Kõige tavalisemad tuumkütused on uraan-235 ja plutoonium-239 Leiukohad ❖ Peamiseks toormeks on uraan, mida leidub pea kõikjal maakoores ❖ Umbes 64% maailmas kaevandatud uraanimaagist pärineb kolmest riigist: ➢ Kasahstanist 36,5% ➢ Kanadast 15% ➢ Austraaliast 12% https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Karte Urangewinnung.png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks
Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide pommilennuk B-29 Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees' pilt 1.2). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu Kui Hiroshimale heidetud pomm ("Little Boy ", 13 kilotonni, Pilt 1.1) oli uraanil põhinev, siis Nagasaki pomm nimega " Fat Man " lõhkepea (20 kilotonni) oli valmistatud plutooniumist( Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi. Uraanitööstusest jäänud masendava pildi kaotamine läheb maksma 300 miljonit krooni. ) Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid "tänu" esmase sihtmärgi kohal lasunud paksule pilvekattele sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks ilgele vedamisele
Energiat veest omakorda toodavad hüdroelektrijaamad. Hüdroelektrijaamad panevad vee liigutama suurt tiivikut mille otsas on generaator ja selle abil toodetakse elektrit. Eestis kasutatakse veeneergiat veel vähem kui tuuleenergiat, enamasti sest Eestis pole kõrgeid jugasi. On ka tuumaenergia mis ei ole väga keskkonnasõbralik tänu radioaktiivsetele jäätmetele ,kuid siiski on suhteliselt puhas energia ,sest väikesest tükist uraaniumist või plutooniumist jätkub energiat väga kauaks. Bioenergia on ka väga puhas, sest kasutatakse naturaalset kütust nagu puit mis tuleb metast või põllumehe sõnnikut. Tänapäeval on projekte mis üritavad luua palju energiat laserite abil. USA-s on projekt kus üritatakse laserite abil ühendada kahe heeliumi aatomi tuum. Laserid tekitavad olukorra mis tekib igapäev päikeses ja aatomid ,,sulavad" kokku. Laserite töötamine võtab palju energiat ,kuid
See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima. · Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil 1945 USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile (Jaapani linnad). 3. TUUMAPOMMI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE: Tuumapomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga (tavaliselt grafiidiga) kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt radioaktiivsest ainest poolkerast. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga, kuid kumbagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Kriitilise massi põhimõte seisneb selles, et iga tuuma lagunemisel kiirgunud neutronitest leiab keskmiselt üks uue tuuma, mida lõhustada. Kui ainekogus on kriitilisest massist väiksem, siis lendab enamik neutroneid ainest välja ja reaktsiooni ei teki. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise
massiga, siis neutronite mõjul lõhustuvate tuumade arv püsib ühtlasena. Kui aga mõne radioaktiivse aine tüki mass ületab kriitilise massi, siis hakkab seal toimuma ahelreaktsioon nagu reaktoriski. Et tuumapommis igasugused protsessi reguleerivad juhtvardad puuduvad, siis vabanevate neutronite arv kasvab plahvatuslikult. Milline on tuumapommi ehitus? Tuumapomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt radioaktiivsest poolkerast. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga ,kuid kummagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. Mis on termotuumaenergia? Termotuumareaktsioonis liituvad väikese
on 1036 - 1037 J (päikesest kiirgub selline energia kogus mitmesaja aasta vältel). Plahvatuse võimsus oleneb voo tugevusest ja valge kääbustähe massist. [2] Joonis 2. Noova plahvatamine [16]. 5 2. POMMID Tuumapomm ehk aatompomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga (tavaliselt grafiidiga) kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga, kuid kumbagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. [6, 9] Joonis 3. Tuumapomm [19].
annaabi.ee 
