Pluutost suuremaid objekte, siis pidid astronoomid otsustama mida Plutoga peale hakata ja asjale anti Rahvusvahelise Astronoomide Ühingu pool ametlik käik 24.08.2006. Kuid nüüd endine planeet Pluuto on natuke oma kaotatud ausärast tagasi saanud. Rahvusvaheline Astronoomialiit, mis Pluutolt kahe aasta eest planeedi staatuse ära võttis, otsustas nüüd, et Pluuto sarnaseid Päikesesüsteemi taevakehi hakatakse kõiki kutsuma Pluuto järgi - plutoidideks. Astronoomialiidu täitevkomitee otsustas Oslos toimunud koosolekul, et plutoidideks hakatakse nimetama niisuguseid ümber Päikese tiirlevaid taevakehi, mis on Päikesest suurema osa ajast kaugemal kui Neptuun, millel on ligikaudu kerajas kuju ja mis ei ole oma orbiidi ümbrust väiksematest taevakehadest lagedaks teinud. Praeguse seisuga on teada kaks plutoidi, Pluuto ise ja Eris, aga astronoomid on kindlad, et neid leitakse veel
planeetidevahelisse ruumi. Seega peab tuuma mass järjest vähenema, kuni lõpuks kogu tema lenduv aine muutub tolmuks või gaasiks. Komeetidest säilivad vaid asteroiditaolised tükid (komeedi tuuma osad) ja meteoorne materjal, mis aga lõpuks langeb päikesele või hajub planeetide atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba. Kõiki Neptuuni-taguseid kääbusplaneete kutsutakse plutoidideks. Plutoidide kaaslased pole plutoidid, isegi kui need on enam-vähem ümmargused. Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis loetakse ümmarguseks plutoid, mille absoluutne tähesuurus (taevakehade heleduse võrdlemiseks kasutatav näitaja, mis heleduse kasvuga väheneb) jääb alla väärtusele +1. Kui niisuguse heledusega taevakeha pind oleks ideaalne peegeldaja, siis oleks selle läbimõõt 838 kilomeetrit. Juhul kui
annaabi.ee 
