HAUMEA Koostanud: Krista Kallavus Lühidalt Haumeast.. Haumea on kääbusplaneet Avastatud 2004 Nime saanud Hawaii maa- ja viljakusjumalanna järgi Haumeal on kaks kuud Haumea on ovaalne Haumea on kääbusplaneet.. Ta on viies meie päikesesüsteemi kääbusplaneet. Haumea on kääbusplaneet ehk plutoid. Seni on ta tuntud koodi 2003 EL61 järgi. Avastamislugu.. Esimeseks avastajaks Mike Brown, Palomari Observatooriumist (2004) Teiseks avastajaks J.L. Ortiz Sierra Nevada Observatooriumist (2005) 17. septembril 2008 kanti ta kääbusplaneetide nimekirja International Astronomical Unioni (IAU) poolt. Kuud.. Haumeal on kaks kuud: Hi'iaka ja Namaka. Hi'iaka on veidi suurem, kui Namaka. Namaka on Haumea kohal, Hi'iaka Haumeast allpool.
plutoidideks hakatakse nimetama niisuguseid ümber Päikese tiirlevaid taevakehi, mis on Päikesest suurema osa ajast kaugemal kui Neptuun, millel on ligikaudu kerajas kuju ja mis ei ole oma orbiidi ümbrust väiksematest taevakehadest lagedaks teinud. Praeguse seisuga on teada kaks plutoidi, Pluuto ise ja Eris, aga astronoomid on kindlad, et neid leitakse veel. Marsi ja Jupiteri vahel tiirlev kääbusplaneet Ceres ei ole plutoid, just nimelt oma asukoha tõttu. Nii, et Pluuto on siis ikkagi plutoid. Kokkuvõte Arvan,et see referaat annab Pluutost hea ja kokkuvõtva ülevaate. Tänu selle kirjutamisele sain ma Pluutost ja Päikesesüsteemist nii mõndagi teada. Leidsin oma küsimustele vastused ja tean nüüd, et Pluuto ei ole enam planeet vaid plutoid. Tegu on köitva ja ma usun, et paljudele huvi pakkuva teemaga, millest võiks ka edaspidi rohkem kirjutada ja juttu teha
materjal, mis aga lõpuks langeb päikesele või hajub planeetide atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba. Kõiki Neptuuni-taguseid kääbusplaneete kutsutakse plutoidideks. Plutoidide kaaslased pole plutoidid, isegi kui need on enam-vähem ümmargused. Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis loetakse ümmarguseks plutoid, mille absoluutne tähesuurus (taevakehade heleduse võrdlemiseks kasutatav näitaja, mis heleduse kasvuga väheneb) jääb alla väärtusele +1. Kui niisuguse heledusega taevakeha pind oleks ideaalne peegeldaja, siis oleks selle läbimõõt 838 kilomeetrit. Juhul kui hilisemad uuringud näitavad, et tegemist pole ümmarguse taevakehaga, tuleb see plutoidide hulgast välja arvata. Sel momendil vastas plutoidi tingimustele peale Pluuto vaid üks taevakeha, juba 2006
annaabi.ee 
