3. Nägemishäired, nende tekkimine ja ravi Kaugnäegevus korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugnägevatel inimestel on silmalääts, kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevus on seotud inimese vanusega. Nägemise parandamiseks peab kandma kumerate, ehk plussklaaside prille. Lühinägevus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või silmamuna liiga pikergune. Lühinägevus tekib sageli lapseeas ning süveneb kiiresti just koolieas. Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille.
Selle inimese silmalääts on kas liiga lame või silmamuna normaasest lühem, sp tekib lähedalt vaadates eseme kujutis võrkkesta taha. Seotud inimese vanusega. Silma elastsus väheneb, sp lähedale vaatamisel silmalääts ei kumerdu enam piisavalt,st jääb liiga lamedaks. Inimene hakkab lugedes teksti üha kaugemale nihutama, et seda selgesti näha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate e plussklaaside prille. Suurendavad valguskiirte murdumist, nii et kujutis tekib silma võrkkestale. Lähinägevuse korral näeb silm hästi lähedale, kaugele näeb ähmaselt. Põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest v silmalääts , silmamuna liiga pikergune. Siis murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired. Tekib lapseeas, süveneb kooliperioodil. Pärast 30-40a ei süvne.Nägemise
annaabi.ee 
