dokumendis või kahes või enamas omavahel seotud dokumendis ja mis on selle nimetus. Olulised aspektid: · lepingute alla ei kuulu selles kontekstis suulised kokkulepped · lepingute alla ei kuulu selles kontekstis sellised lepingud, mis on allutatud mõne riigi siseriiklikule õigusele · lepingute nimetusel ei ole tähtsust Ainult üks vorminõue peab olema kirjalik. Lepingute liigitus: · kahepoolsed lepingud bilateral treaties · mõnepoolsed lepingud plurilateral treaties, vähemalt kolme osapoolega suletud lepingud (saab ühineda teiste osapoolte nõusolekul) · mitmepoolsed lepingud multilateral treaties, vähemalt kolme osapoolega avatud lepingud ( saab vabalt ühineda iga riik) Igal suveräänsel riigil on rahvusvaheline õigusvõime lepingute sõlmimiseks volitatud isikute vahendusel: · riigipead, valitsusjuhid, välisministrid kõik lepingu sõlmimisega seotud toimingud
finants-/investeerimisorganisatsioon Aasia riikidele. Mõisted: - diplomatic protection – riik kelle kodanikule on teise riigi poolt liiga tehtud saab rahv. toetust - BIT e bilateral investment treaty – kokkulepe riigi kodanike/firmade investeerimistingimuste kohta teises riigis, kahe riigi vaheline. Maailmas umbes 6000, Eesti on sõlminud 28 - Multilateral treaty – mitme riigi vaheline avatud leping, nt Energiaharta leping - Plurilateral treaty – mitme riigi vaheline suletud leping - Unilateral treaty – ühepoolne leping - Transatlantic Trade Investment Partnership – arutatav kokkulepe ELi ja USA vahel lootusega arendada kaubandust ja mitmepoolsete lepingute tegemist Majandusalaseid vaidluseid lahendatakse tihti arbitraazikohtus, nt Alalises Vahekohtus (PCA, loodi 1899 ja 1907 Haagi rahukonverentsidel, asub koos Rahvusvahelise Kohtuga Haagi Rahupalees). Alaline Vahekohus on vanim rahv
annaabi.ee 
