tähenduses. See ülevaade inimarengu kontseptsioonist pildilise kujutamise alal laiendab diskursust uuele territooriumile, mis hõlmab visuaalse kultuuri paljusid näiteid. Sellest hoolimata kuulub see repertuaar, mis mitte ainult ei vasta modernistlikele ootustele või visuaalse reaalsusele tähtsuse andmisele, vaid see, mis hõlmab ka kujundlikke maailmu, mis tuginevad erinevatele reeglitele, olulistele atribuutidele ja tipptaseme kriteeriumidele. Pluralistlikes ja mitmekesistes ühiskondades, on eriti oluline kavandada varajase lapsepõlve haridust viisil, mis ei määratle kunstilist kasvu, tugevalt kultuurilist eelarvamust kandvate, hegemooniliste terminitega. Kunstiarengu hiljutised uuringud on pakkunud platvormi selle mitmekesisuse hõlbustamiseks, mitte pakkudes tihedat universaalset arengujärjestust, vaid pakkudes välja hulgaliselt kujunduslikke repertuaare, mille kaudu laste arengut kunstis saab tunnistada ja julgustada
Pluralism keskendub poliitikas ja riigivalitsemises huvigrupile kui peamisele poliitilisele tegutsejale. Eitades lihtsa valitseva eliidi või klassi eksisteerimist, vaatleb pluralism võimustruktuuri kui muutlikku või polümorfset. Ükski huvigrupp või huvigruppide koalitsioon ei saavuta alati kõike ja ei ole alati kaotaja osas. Pluralismi pooldajad arvavad, et suhteliselt nõrgad huvigrupid võivad asuda teiste gruppidega liitudesse ning seeläbi võita. Poliitiline võim pluralistlikes ühiskondades ei ole kontsentreeritud. Pluralistidele meeldib kasutada sõnu nagu vahekohtunik, arbiter, tasakaalustaja, et kirjeldada valitsuse peamist rolli. Sotsiaalsed probleemid. Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid pole võimalik likvideerida
annaabi.ee 
