3.Klapid valmistatakse kas terasest, malmist või pronksist. 4 Kolbe on kahtetüüpi: 4.1 Ketaskolvid (koostatakse erinnevatest ketastest, millede vahel on tihend tavaliselt mansettide või tihendusrõngaste abil.Sellised pumbad arendavad survet kuni 20 atm. 4.2 Plunzerkolb mõõtmetelt väiksem ja valmitatakse terasest, malmist, pronksist On kahte tüüpi pluzereid 4.2.1 Lõtkuga plunzerkolbpump. Neid on kerge valmistada ja nad on odavad, plunzerid tihendatakse tavaliselt rasvanööriga 4.2.2 Lõtkuta plunzerpumbad siin on plunzer ja hüls omavahel väga täpselt töödeldud pilu nende vael on 0,002 – 0,003 Mm .Sellised pumbad annavad väga suurt survet ja neid kasutatakse SPM – rites KKP naja mis on omavahel ühendatud kolvisääre mutri abil[ väga tihe konstruktsioon]) PUMPADE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Tootlikus Q – jõudlus, aja ühikus pumbatv vehelikus 2 .Imemiskõrgus hi (m) 3
olema üleni vee all. Kuiva pumbaga töötada ei tohi, elektromagnet kuumeneb üle ja põleb väga kiiresti läbi. Rootorkolbpumbad. Rootorkolbpumpasid kasutatakse masinate kõrgrõhusüsteemides. Nendel pumpadel on pöörlev rootor ,mille sees on edasi -tagasi liikuvad kolvid. Tuntakse radiaal ja aksiaalkolbpumpi. Radiaalkolbpump (vt. Loengul antud joonis). Pumba osad : 1. pumba kere , 2. juhtvõru (rootor ), 3. juhtvardad, 4. silindrid rootori sees, 5. pöörlev rootor, 6. plunzerid koos liuguritega, 7. jaotusvõll 8. imikanal (surve ) 9. survekanal (imi ), 10.vahesein. Radiaalpumba ümmarguses keres pöörleb rootor koos selle sees radiaalselt paiknevate edasi tagasi liikuvate kolbidega. Rootor paikneb keres eksentriliselt ja kolvikäik on eksentrilisusest " e" kaks korda suurem. Rootor pöörleb liikumatul jaotusvõllil ,millesse on puuritud imikanal ja survekanal. Kui kolb eemaldub võllist ,siis imetakse selle kolvi silindrisse vedelikku sisse ning vastupidi
annaabi.ee 
