Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on kevadine öökülm. § Väga hullud olid näiteks 29/30. mai 1975, 10/11. mai 1984 ja 13/14. mai 2004. öökülmad.
Millal harilik ploomipuu (P. domestica) võis Eestisse jõuda, selle kohta on ainult üksikuid pidepunkte. Tartu vanalinna arheoloogiliste kaevamiste andmeil väidetakse, et juba 13. sajandil on seal kasvatatud kreegi- ja ploomipuud (Tammet, 1994). Märgime, et Novgorodi linna väljakaevamised dateerivad ploomiseemnete (mis selgesti erinevad lõunast kuivatatult kaubateid pidi sissetoodud sortide omast) vanuseks 10.–11. sajandi kultuurikihte (Jaama, 1990). Kirjalikke teateid ploomikasvatuse kohta Eestis leidub alles 16. sajandist. Nii on vanades Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka 6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18.
annaabi.ee 
