Sabaudia ja Littorio ● Regulaarne planeering ● Madal hoonestus ● Agraarsed aedlinnad 7. Alvar Aalto ja linnaehitus. Funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aalto on loonud eksperimentaallinna projekti, milles on käsitletud kõik tema ideed: ● Ehituse ja maastiku terviklikkus ● Maastik tingib majade ehitamist ● Linnakujunduslik element - lainjas sein ● Plokkmajade spiraalikujuline paigutamine ümber künka 8. Walter Gropius ja linnaehitus. ● Vabaplaneerimise kontseptsioon ● Tänavaruum kui konstantne ● Loobumine perimetraalsest hoonestusest ● Loobumine traditsioonilisest tänavaruumist Vabaplaneeringu idees Gropius nägi võimalust hoonestuse paigutuseks nii, et igast korterist oleks näha üldkasutatavat muruplatsi ja igasse elutuppa paistaks päike.
Aastatel 1936-39 kavandas ta Sunilasse tselluloositehase koos elamu-piirkondadega. Looduse täieliku säilitamisega viis Aalto ellu linna orgaanilise planeerimise põhimõtte, kus linna iga maja, rajooni ja tööstusrajooni kasv peab toimuma uheaegselt. Sellestsamast põhimõttest lähtudes lõi Aalto 1940. a ka oma eksperimentaallinna projekti, kus maastik tingis paljude erinevat tuupi majade ehitamise. Linnakujundusliku elemendina kasutas Aalto lainjat seina. Meeldiva mulje lõi plokkmajade spiraalikujuline paigutamine umber kunka. Kauttua (1943) ja Oulu (1943, ei rakendatud) linnaplaanide koostamisel olid lähtealuseks samad eeltoodud ideed. Ehituse ja maastiku sidus Aalto uhtseks tervikuks ka Seinäjoki haldus- ja kultuurikeskuse rajamisel 1958-65. Terviklikkust võimendas veelgi arhitekti enda poolt majadesse kavandatud mööbel. 8. Walter Gropius ja linnaehitus. Bauhausi uhe juhtfiguuri Walter Gropiuse vabaplaneerimise kontseptsioon, mida
annaabi.ee 
