keskosas asuvasse kuulipessa. Hõlma külgedel on tõukeaisade kinnitusaasad, mille ümberasetamisega universaalraami vastavatesse avadesse saab muuta hõlma pöördenurka rõhttasandil 500 ... 900 ning hõlma pikikallet 50...100 (Maikov). 2.2 Klassifikatsioon Erinevate tunnuste alusel on buldooserid jaotatud (Borštšov, 1969): 1. Baasmasina käiguosa tüübilt a. Roomikbuldooserid b. Ratasbuldooserid 2. Juhtimisviisi alusel a. Tross-plokkjuhtimisega b. Hüdrauliliselt juhitavad 3. Hõlma kinnitusviisi alusel a. Pööratavad b. mittepööratavad Tross-plokkjuhtimissüsteemiga mittepööratava hõlmaga buldoosereid kasutatakse rasketel maaparandus- ja teedeehitustöödel. Nende buldooserite hõlma tõstetakse traktori jõuvõtuvõllilt käitatava vintsi ja trossi abil. Hõlm laskub tööasendisse oma raskuse mõjul vintsi piduri lõdvestamisel. Hõlm võtab ujuvasendi siis, kui
Sümmeetriliste faasipingete puhul on need omavahel 120° võrra nihutatud, kusjuures eri faaside pingekõverate kuju ja amplituudid on ühesugused. Vaheldeid juhitakse plokk- või pulssjuhtimise põhimõttel. Plokkjuhtimisel moodustatakse vahelduvpinge negatiivne või positiivne poolperiood pooljuhtlüliti ühekordse avamise ja sulgemisega. Selle tulemusena tekivad väljundis nelinurksed (ristkülikukujulised) pingeplokid. Siinuselist vahelduvpinget pole plokkjuhtimisega võimalik saavutada. Voolukõver koosneb sel juhul eksponentkõvera lõikudest. Joonisel 4.37 on näidatud kuuetaktilise vaheldi väljundpinged juhul, kui korraga on avatud kaks ventiili ning poollaine kestuseks on 120 elektrilist kraadi ning juhul kui üheaegselt on avatud kolm ventiili ning poollaine kestus on 180 elektrilist kraadi. 136 a) b)
vahelduvpinge energiaks, kusjuures muundamise sagedust on valitav ja reguleeritav juhtplokki toimena. Rakenduselektroonika 40 Autonoomsed vahendid jagunevad omakorda 1 ja 3 faasilisteks, millest esimesed on laialdast kasutust leidnud kohtvõrkude avariitoite süsteemides, nt. UPSides. Teised aga sagedusmuundamisega ajamites. Alalispinge muundamine vahelduvpingeks võib toimuda kahel erineval meetodil: Plokkjuhtimisega ja pulsjuhtimisega. Plokkjuhtimise korral moodustatakse vahelduvpinge eripolaarsusega ristküliku impulsidest, mida on küllalt lihtne teha tavaliselt lihtlülitiga. Plokkjuhtimine on lihtne, kuid tema puuduseks on harmooniliste probleem, mistõttu seda kasutatakse üldiselt väiksemate võimsuste korral Pulsjuhtimise korral moodustatakse
kf lülituskaod suuremad kui plokkjuhtimisel. Kui fc 6kf*, siis on faasipinged ebasümmeetrilised ning seetõttu põhjustab bipolaarne modulatsioon suuremat voolu pulsatsiooni ja kõrgemat reaktiivenergia taset. Kõrgema kandevsageduse valimine kvaliteetsema siinuspinge saamiseks tekitab suuremaid võimsuskadusid muunduris kui koormuses. Plokk-pulsilaiusmodulatsioon. Plokk-pulsilaiusmodulatsioon on sarnane plokkjuhtimisega. Alalispingelüli pinge muutmise asemel reguleeritakse väljundpinget vaheldi kahe transistori lülitamisega muutumatu kestusega impulsiga, mida nimetatakse kandevperioodiks, ja impulsside sakkide juhtimisega. Impulsside arv on etteantud kiirusel muutumatu, kuid seda võidakse muuta erinevate etteandekiiruste korral. Plokk- pulsilaiusmodulatsiooni ajadiagramm on joonisel 3.39, kus pooljuhtseadiste lülituskestus on
annaabi.ee 
