3. Hõlma kinnitusviisi alusel a. Pööratavad b. mittepööratavad Tross-plokkjuhtimissüsteemiga mittepööratava hõlmaga buldoosereid kasutatakse rasketel maaparandus- ja teedeehitustöödel. Nende buldooserite hõlma tõstetakse traktori jõuvõtuvõllilt käitatava vintsi ja trossi abil. Hõlm laskub tööasendisse oma raskuse mõjul vintsi piduri lõdvestamisel. Hõlm võtab ujuvasendi siis, kui vintsitrummel on pidurdatud. Tross-plokkjuhtimise oluliseks puuduseks on see, et raskes ja tihedas pinnases ei ole võimalik suruda hõlma pinnasesse. Sellise juhtimissüsteemi puhul sõltub hõlma pinnasesse tungimise sügavus hõlma raskusest, noa kaldenurgast ja traktori tõukejõust. Buldooserijuht juhib üheaegselt nii traktorit kui ka hõlma, reguleerides sellega ka noa poolt lõigatava pinnasekihi paksust. Väikesemamahulistel ning kergematel mullatöödel on otstarbekas kasutada keskmise võimsusega buldoosereid
001 101 111 000 b. Joonis 3.33 üks paar vaheldi lüliteid (sarnaselt Gray koodile). Need lülitid on seotud joonisel 3.34 toodud lülitustabeliga. Ülejäänud transistorid säilitavad oma eelneva seisundi kuni järgmise lülituseni. Kokkuvõtteks. Plokkjuhtimise (modulatsiooni) eelisteks on kõrge kasutegur (ligikaudu 98 %), kõrge töökindlus ja kiiretoimelisus. Lihtne plokkjuhtimine tagab pooljuhtlülitite sobiva lülititalitluse, kuna konstantse lülitussagedusega lülitusviis garanteerib kiiretoimelisuse ja minimaalsed tõrked püsitalitluses. Lihtsa plokkmodulatsiooniga juhtlülitused ei võimalda juhtida voolu, mis on ühtlasi nende peamiseks puuduseks. Seetõttu kasutatakse plokkjuhtimist põhiliselt väikese võimsusega
juhtplokki toimena. Rakenduselektroonika 40 Autonoomsed vahendid jagunevad omakorda 1 ja 3 faasilisteks, millest esimesed on laialdast kasutust leidnud kohtvõrkude avariitoite süsteemides, nt. UPSides. Teised aga sagedusmuundamisega ajamites. Alalispinge muundamine vahelduvpingeks võib toimuda kahel erineval meetodil: Plokkjuhtimisega ja pulsjuhtimisega. Plokkjuhtimise korral moodustatakse vahelduvpinge eripolaarsusega ristküliku impulsidest, mida on küllalt lihtne teha tavaliselt lihtlülitiga. Plokkjuhtimine on lihtne, kuid tema puuduseks on harmooniliste probleem, mistõttu seda kasutatakse üldiselt väiksemate võimsuste korral Pulsjuhtimise korral moodustatakse vahelduvpinge tervest reast eri pikkusega ristkülik impulsidest,
See juures on üheaegselt sisselülitatud (küllastatud) kaks transitori. Kasutatakse ka keerulisemat juhtimissüsteemi mida nimetatkse kuuetaktiliseks juhtimisskeemiks. Sel juhul on voolu impulsid astmelised ja üheagselt on lülitatud kolm transitori tulemusena saadakse väljunpinge suurem efektiivväärtus, mis on sagedus juhtimisajamite korral eeliseks. Kui me toidame kuuetaktilist kolmefaasilisest sildalaldist siis saame alaltatud pingeks 540 V. Kuuetaktilise plokkjuhtimise korral on väljundpinge (astmelise pinge) maksimaalväärtus 360V pinge keskväärtus on 240 V seega ligi 20 % suurem kui tavalise siinuspinge korral. Kasutades taolist toitemuundurit saame pinge varu, mille kaasabil saame suurematel sagetustel suurema pöördemomendi. Tuleb aga arvestada et siinuspingest kõrvale kaldumise tõttu esinevad harmoonilsed kaod vaadeldud kuue juhtmimine on ikkagi pulsjuhtimine kus transitoride sisselülitamissagedus on madal
annaabi.ee 
