Aastal 800Karl Suur Rooma keiser. Karolingide ajal oldi jäädud paikseteks. Arhitektuuris lossiehitus. Lossid esimesed kiviehitised. Karl Suure akadeemias tegeleti antiikaja käsikirjade kogumisega, luulega, rahvaluulega. On teada, et ehitati kivist lossekaitsefunktsioon. Kivihoonete ehitamisel puudusid kogemused, ehitati lame lagi, võlve ja kupleid ei osatud teha. Sammaste asemel kasutati tugevaid piilereid(kandev sammas). Kapiteel muutus plokitaoliseks. Kirikuehituses hakatakse kasutama basiilikat. Põhiplaanilt ladina rist, pikem haru ida-lääne suunaline(joonis allpool). Krüpti viis kitsas trepp, maeti tähtsaid tegelasi. Kasutati pühade säilmete hoidmiseks. Lääneseina ehitatakse rõdu või looz valitsejale, kust ta jälgib jumalateenistust. Läänekirikus pole valitseja jumala asemik maa peal. Kirikud paksude müüridega, aknad kitsad. Kirikuseintele maaliti freskod, tehti mosaiike. Piibli sisu seletas see kirjaoskamatutele
Põhilisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud., kõik need rajati ka kaitseehitistena Sakraalehitistest olid levinuimad basiilikad, mille põhiskeem lähtus antiigist ja Bütsantsist. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena ning lamedate lagedega (kuna kivihoonete ehitamise kogemused olid väikesed, siis oli lihtsam ehitada lamedat lage kui võlve ja kuplit). Löövid olid üksteisest eraldatud jämedate neljakandiliste piilaritega, mille kapiteeliosa muutus plokitaoliseks ning oli kaunistatud ilmselt rahvakunstist lähtuva põim- või paelornamendiga. Kogu ruum tervikuna mõjus raskepärase ja kokkusurutuna, sundides pöörduma idas asuva apsiidi poole. Kiriku lääneseinas paiknes valitsejalooz. Täiesti uueks osaks kirikuhoones oli altariosa alla olev keldriruum e. krüpt, mis ehitati pühakute säilmete tarvis. Krüpti kasutati ka kultuseruumina ning tähtsate isikute matusepaigana. Kirikute interjöörid olid kaunistatud
annaabi.ee 
