elektroode või veetorustikke. Gaasi- ja keskküttetorude kasutamine ei ole lubatud. Maandatud seadmeid kontrollitakse vähemalt 1 kord aastas vaheldumisi suvel ja talvel. Voolu all olevate osade varjestamine Peale isoleeritud juhtmete kasutatakse ka lahtisi, avatud juhtmeid, mis kinnitatud isolaatoritele ainult üksikutes kohtades. Sellisel juhul peavad voolu juhtivad osad asuma kättesaamatus kõrguses (elektriliinid) või nad kaetakse plokikujulise varjestusega, katetega (elektriaparaadid, seadmed), on kappides, kastides või kasutatakse võrgukujulist varjestust (jaotusseadmete juures). Varjestust saab avada või ära võtta ainult spetsiaalse võtme või instrumendiga. Varjestus võib olla varustatud blokeerimisseadmega, mis lülitavad voolu välja, kui varjestus on purustatud. Isikukaitsevahendite kasutamine Jaotatakse põhi- ja abikaitsevahenditeks. Põhikaitsevahendid kannatavad pinget välja pikka aega ja seetõttu või
Kirikurühma üldomaseks jooneks on läänetorn, mida oli võimalik kasutada kaitsetornina. Ambla kirik: Valmis 13. sajandi kolmandal veerandil esimesena ja oli kogu Kesk-Eesti arhitektuurile määravaks eeskujuks. Esmakordselt Eesti kirikuarhitektuuris esineb siin monumentaalne läänetorn. Tornialune võlvitud ruum on kesklööviga kaare abil kompositsiooniliselt seotud. See aitas suurendada pikitelje mõjuvust, mida veelgi rõhutab roosaken torni fassaadiseinas. Ümarsammaste plokikujulise ülaosaga kapiteelid on kaunistatud madalate reljeefidega: ornamentaalsed palmetipõimingud ja kimbud ning looklevad väänlad. Koeru kirik: Ruumimõjult sarnane Ambla kirikuga, kuid ümarpiilarite kapiteelkoor ja konsoolireljeefid on mõneti teist laadi ja viitavad mõningale kompositsioonisisesele sarnasusele vaatamata uuele, kuid raiddekoori alal mitte vilunud meistrile. Ambla kiriku kapiteele võeti eeskujuks ja püüti neid varieerida kasutades uusi motiive