..................................................................... 10 Sisselaskekollektor....................................................................................................................11 Sissepritse..................................................................................................................................11 Väljalase....................................................................................................................................11 Plokikaaned...............................................................................................................................11 Klapiajam..................................................................................................................................12 Nukkvõll....................................................................................................................................13 Süüde.............................................................................
Mitmesilindriline mootor detoneerib kõrgemini kui ühesilindriline. Põhjuseks on segu ebaühtlane jaotumine. Detonatsioon tekib nendes silindrites, millesse siseneb rikastatud küttesegu. Suure töömahuga mootorid kalduvad detoneerima seetõttu, et leegi leviku teekond on silindri suure läbimõõdu puhul pikk. 4. Plokikaane ja kolvi materjal. Mootor detoneerib seda vähem, mida madalam on põlemiskambri temperatuur. Seepärast valmistatakse kolvid ja plokikaaned hea soojusjuhtivusega alumiiniumisulamist. Malmist plokikaanega mootor detoneerib kõrgemini. 5.Küttesegu koostis. Kõige kõrgemini detoneerib rikastatud küttesegu, mille liigohutegur α= 0,8...0,9. Sellise segu puhul on põlemiskiirus suur ning rõhk ja temperatuur tõusevad kõrgeks. 6. Mootori pöörded. Suurtel pööretel valmistatakse kütus põlemiseks kiiremini ette ja väheneb silindri täide, mistõttu rõhk ja temperatuur langevad ning mootor detoneerib vähem. 7
tasakaalustamata jõud. Küttesegu põlemisel gaaside poolt esilekutsutud jõud kanduvad väntvõllile ja sealt edasi mootoriploki raamlaagritele. Raam- ja kepsulaagripesade ülemised pooled on mootoriplokki töödeldud, alumised pooled kinnitatakse nende külge poltidega.Mootoriploki kaudu kantakse kerele üle ka kõik mootori tööst esile kutsutud tasakaalustamata jõud. Mootoriplokk koosneb üldjuhul järgmistest sõlmedest: a) mootoriplokk; b) plokikaaned; c) karter; d) karterikaas/õlivann Mootoriplokk võib olla valmistatud monoliitsena, st tervikplokina või on komplekteeritav erinevatest osadest. Mootori plokke võib liigitada alljärgnevalt: a) vedelikjahutusega; b) õhkjahutusega; c) kuivhülssidega (on ümbritsetud kõikjal plokimaterjaliga); d) märghülssidega (puutuvad kokku jahutusvedelikuga); e) diiselmootoriplokk; f) ottomootoriplokk; g) vahetatavate hülssidega; h) sõltuvalt ploki
pöördemomendile keskmistel pööretel. 108 kraadi aitaks veel rohkem, kuid siis hakkaksid ilmnema juba suure klapikattumuse varjuküljed, nimelt ebaühtlane tühikäik ja madal vaakum, mis oleks probleemiks rooli- ja pidurivõimendile. Kompressoriga 350 CID mootoritele sobib umbes 115-kraadine LSA. Olulistest näitajatest on jäänud veel klapitõus. Selle muutmine ei liiguta võimsust pööretevahemikus üles või alla, kuid kui plokikaaned suudavad suurema tõusu juures paremini hingata (vt. eelmine artikkel), suurendab suurema klapitõusuga nukkvõll maksimaalset pöördemomenti ja võimsust. Klapitõusu saab muuta ka nookurite vahetamisega, kuid see muudab natuke ka klapi avatud oleku kestust (durationi) .05 tolli juures. Näiteks kui 1,5 nookuritega oli duration .05 tolli juures 225 kraadi, siis 1,6 nookuritega on ta veidi suurem, sest klapp saavutab .05 tollise tõusu varem.
annaabi.ee 
