Kleit oli kitsas ja võimaldas vaevu liikuda. Kõrgest soost naiste ja orjataride rõivastus oli peaaegu ühesugune, sotsiaalse kuuluvuse erinevuse määras ainult kasutatud riide kvaliteet. Kogu vaba elanikkond kandis taimsetest kiududest parukaid - need asendasid peakatteid ja kaitsesid päikesekiirte eest. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Keskmise riigi periood ( 2253- 1710 eKr) Riietus muutus keerukamaks, seda hakati kaunistama drapeeringute ja plisseega. Meeste niudevöö või põll muutus vöötatud kinniseks seelikuks ,,skenti". Naisteriietus muutus laiemaks kleidiks. RIIETUS Uue riigi periood (1710 -1090 eKr) Naiste ja meeste rõivad lähenesid oma vormilt. Mõlemad kandsid pikka kleiti - kalasirist. Üksteise peal hakati kandma mitut rõivast. Naistel sageli alumine rõivas kitsas särgitaoline kleit, peal lai kalasirist. Meestel all skenti, peal kalasirist. Naised olid rõivastega rohkem kaetud kui mehed.
kollane rohelisega ja hall roosaga. 20. saj teisel kümnendil olid levinuimad värvused järgmised: punane korallist bordooni; sinine sirelist hallikani; kollane salatist sidrunini. Päevane rõivastus oli tumedamates toonides hall, must, pruun. Kanti ka väikese musta-valge ruudulist ja tumerohelist. Siluett: Figuurile anti korsetiga S-kujuline paine. Pihaosa liibuv, püstkraega. Varrukad 19. saj lõpus suured, balloonisarnased, sageli volangide, kroogete, plisseega kaunistatud. Vöökoht korsetiga kokku tõmmatud. Seelik puusadelt liibuv ja alt laienev, hiljem ka klosslõikeline. 90-ndatel astusid meedikud välja korseti kandmise vastu ja pakkusid välja uue, reformistliku rõivastuse stiili. See aga ei levinud, kuna ei olnud ilus. 16 Kokkuvõte Mida tulevikule lähemale rõivamoed hakkavad liikuma, tekib neis väga palju muutusi. Iga
annaabi.ee 
