Seda õõnsust täidab rasvarikas sidekude – kollane luuüdi (vastsündinul on punane luuüdi, mis toodab uusi vererakke. Lapse kasvamisel muutub osa luuüdist kollaseks luuüdiks, mis vererakke ei produtseeri). Laiad lamedad luud (abaluu, puusaluu roided, koljulagimik) on suure tähtsusega. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks või nad moodustavad mahuteid siseelundite jaoks. Need luud koosnevad seespool asetsevast käsnollusest, mida väljaspool katab õhuke kiht plinkollust. Lühikesed luud (randmeluud, selgroolülid) on ebakorrapärase kujuga. Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes
pole ka kindel, mida ma oma vihikus mõelnud olen; vast on parem kui mitte midagi.) Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja rakuvaheaine (plink- ja käsnaine). Umbes 25% on vett. Kuivainest umbes 25% on orgaanika, millest 97% on kollageen, ülejäänu on mineraalained, millest peamine on hüdroksiapatiit. Luu pinnal on rohkelt ladestunud kaltsiumisooli. Mida luu sissepoole, seda vähem neid on (st ühe enam on käsnollust ja plinkollust). Käsnolluses toimub intensiivne ainevahetus ja verevahetus. Kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt, seega kui kaltsiumi mõnda aega ei söö, tekib juba luuhõrenemine. Rasvkude: Palju suuri rakke ja vähe rakuvaheainet. Umbes 80% koest on rasv. Ülesanded: kaitsta (mehhaniliste asjade eest), varuda (aineline ja energeetiline), eritada (sinna kogunevad kehavõõrad ained); seega suht-koht samad, mis lihtlipiidide ülesanded. Kujuneb
· Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest. · Käsnollus asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt roosakas/kollakas, sest sisaldab närve, veresooni ja rasv kude. Luuümbris osaleb luu toitmises, liigepindades luuümbrist pole. · Luuüdi on vereloome elund ja toitainete varula. Eristatakse kollas ja punast luuüdi. Täiskasvanul paikneb luuüdi põhiliselt toruluude õõntes ja punane luuüdi paikneb käsnolluses. Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud )
toruluudeks moodustavad mahuteid kujuga siseelundite jaoks Toruluudel on keha ja kaks Koosnevad peaagu otsa Koosnevad seespool kogu ulatuses asetsevast käsnollusest, käsnollusest ja on Luu keha nimetatakse mida väljaspool katab õhuke väljastpoolt kaetud diafüüsiks, otsi kiht plinkollust väga õhukese epifüüsideks plinkollusekihiga NÄITEKS: Abaluu, puusaluu, Toruluude keskel ei ole roided, koljulagimik NÄITEKS: tavaliselt luukude, vaid on Randmeluud, luuüdiõõs, seda õõnsust selgroolülid täidab rasvarikas sidekude kollane luuüdi NÄITEKS: Õlavarre-, küünarvarre- reie- ja sääreluud
annaabi.ee 
