kunstikoolis. Esimese personaalnäituse avas Toomas Kalve 1984 aastal Tartu hotellis "Park". Tänaseni on ta avanud 28 personaalnäitust ja tema tööd on olnud esindatud 27 üldnäitusel üle maailma. 1994. aastal valmis Toomas Nõgisto portreefilm "Toomas Kalve", mida näidati Eesti Televisioonis. Konkreetne foto on minu jaoks üks väga huvitav pilt, sest meenutab mu lapsepõlvekodu. Sarnase laua taga istus mu vanaisa sõpradega päevade kaupa malet mängides, kui mina väikese plikatirtsuna omade mängudega tegelesin ja imestasin, kuidas mu esivanem suudab istuda nii pikalt, mõtlikult ja vaikselt. Minu arvates on kõik sellel fotol paigutatud suurepäraselt. Naudin pilte, kus ei pääse esile üks konkreetne detail vaid kõik väikesed asjad pildil mõjuvad tervikuna. Selle foto keskmeks on laud, aga samas ei jää märkamata asjad, mis on ümberringi tool taustal, pudel ja okstega täidetud vaas laua peal, fotod seinal, kingad, ehted ja kõrtekimbud.
improvisatsiooni valdamine. Juudi päritolu Sofia käib kaks-kolm korda aastas Iisraelis, põhiliselt küll teiste jazz- muusikutega. Talle meeldib oma juuri uurida. Kuigi perekond ei pidanud juudi tavadest väga rangelt kinni, mäletab Sofia lapsepõlvest, et kodus peeti ikka sabatit, siis kutsuti sõpru külla. Et Sofia elas kuuenda eluaastani vanematega Elvas, kus venekeelset keskkonda eriti pole, jäi eesti keel talle juba plikatirtsuna külge. See oli Sofia esimene keel. Isegi kodus üritas ta eesti keeles rääkida. Vanemad ei saanud aru, mida ta räägib, sest nad ei teadnud tol ajal seda keelt veel hästi. Kui Sofia füüsikust isa saadeti Saksamaale, elasid nad perega pool aastat seal. Kui praegu lasid Tartus elavad vanemad oma laululinnul üksipäini Tallinna minna, siis Sotsi läks Sofiaga terveks aastaks kaasa tema lingvistist ema, kes jättis oma toimetused Eestis tütre nimel kus seda ja teist.
Mind huvitab kuidas käsitletakse keskkonnateemasid välisülikoolis ning millised on inimeste seisukohad Eestiga võrreldes. Nagu on öelnud Ameerika kirjanik ja proffessor J.A. Shedd:" Sadamas on laev kindlas kohas, kuid mitte selleks ei ehitata laevu". Võõras riik, kultuur ja inimesed- kõik selleks, et mugavustsoonist välja astuda ning end paremini tundma õppida. Minu välisülikooli valik ei ole uisapäisa tehtud. Hispaania keel ja kultuur on mind alati paelunud. Alustades plikatirtsuna hispaaniakeelsetele lauludele, ise tähendust teadmatagi, kaasa elamisest ning lõpetades luhta läinud katsega pärast gümnaasiumi vabatahtlikuks minemisest. Tallinna Ülikool on mulle andnud hea võimaluse võtta keeletunde oma õpingute raames ning nüüd enne viimast aastat silmaringi laiendada välisülikoolis. Minu välisülikooliks valitud Granada Ülikool on üks parimatest Hispaanias. Ülikoolis õpib umbkaudselt 65 000 õpilast, millest rahvusvahelisi tudengeid on 10 000 ringis
Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. "Veel olen laps, kel, nähes lepalindu, kõik meelest kaob," on õhanud Ellen Niit. Imestamine on osa päris väikese inimese maailmast, ent juba kooliealistes või ka veidi
annaabi.ee 
