moodustub Cl2. a-PbO2 laguneb kuumutamisel astmeliselt: PbO2 Pb12O19 Pb12O17 Pb3O4 PbO Pb2O3 dipliitrioksiid, õigemini Pb[PbO3] plii(II)metaplumbaat(IV), saadakse PbO2 lagunemisel NaOH lahuses 250 oC juures. Teised pliiühendid Tähtsamad on Pb(II)- ja Pb(IV)-soolad. Pb(II)-ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad, Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Tavalisemad laboris kasutatavad pliisoolad, mis lahustuvad hästi vees, on järgmised: Pb(NO3)2 plii(II)nitraat, värvitu kristallaine. Pb(CH3COO)2*3H2O pliietanaat ehk –atsetaat, rahvapäraselt “pliisuhkur”. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained, neist tuntumad pliikloriid PbCl2, pliisulfaat PbSO4, pliijodiid PbI2 (kollane). Pliisulfiid PbS (hõbehall või
AMFOTEERNE: HNO3 NaOH 3 Pb(NO3)2 Pb(OH)2 Na[Pb(OH)3] või Na2[Pb(OH)4] Na-hüdroksoplumbaadid(II) Teised ühendid: Pb(II)- ja Pb(IV) soolad Pb(II) ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad Pb(IV) ühendid – tugevad oksüdeerijad Kõik lahustuvad (jmt.) Pb-ühendid on mürgised Pb(IV) – soolad Tavalisemad laboris kasutatavad pliisoolad (lahustuvad hästi vees): Pb(NO3)2 – plii(II)nitraat, värvitu kristallaine – tavaline laborireaktiiv Pb(CH3COO)2 · 3H2O pliietanaat (pliiatsetaat, “pliisuhkur”) magusa maitsega, värvitu kristallaine (meenutab suhkrut, kuid mürgine) Teised Pb(II) ühendid on peam. vees lahustumatud valged tahked ained; neist tähtsamad kloriid PbCl2, sulfaat PbSO4, jodiid PbI2 (kollane) külmas vees rasklahustuvad, kuumas – paremini