3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas. III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss. Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks. SKEEM! Magma ------(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see moondub---------moondekivimiks, see sulab--------magmaks. Samas ka settekivim-------- sulab magmaks. Ja tardkivim----------moondub moondekivimiks. Pedosfäär! Kujundavad tegurid: 1) lähtekivim, materjal, mille peale muld hakkab tekkima. Füüsikaline murenemine e
õppides. Et Laikmaa seejuures ka ,,akadeemia sisemisse vaimu ning ellu vaatama ulatas", mis talle sugugi meelepärane polnud, otsustas ta leida võimalusi kunstiõpinguteks Düsseldorfis (Tiik, 1975, 4). Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppis Laikmaa aastatel 1891-1893 ja 1896-1897. Vahepeal oli ta isa haiguse tõttu kodus. Laikmaa õpingud Düsseldorfis katkesid nn. natuuriklassis, mistõttu ta ettevalmistus piirdus põhiliselt portreejoonistustega söes ja pliiatsis. Nn. maali praktiline klass maalioskuste omandamiseks ja sellel järgnev ateljee jäid Laikmaal lõpetamata. Pärast akadeemiast lahkumist töötas Laikmaa kuni 1899. aastani Düsseldorfis kunstnikuna, täitis üksikuid portreetellimusi ja andis joonistustunde. Ta matkas naaberlinnadesse Kölni, Bonni jm., et avardada oma silmaringi, ning külastas 1897. aastal Brüsseli maailmanäitusel kunstiosakonda ning Belgia ja Hollandi rikkalikke muuseume (Tiik, 1975, 4-5).
Varsti mõistis ta, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks ta 1897. aasta sügisest õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Alles saabunud sinna, igatsed ta juba mujale – Münchenisse, Pariisi. Pettunult nimetab ta akadeemiat joonistamise, mitte aga maalimise akadeemiaks. Ta unistas just maalida. Ometi valmis ta järgnevate aastakümnete enamik tööd just söes ja pliiatsis. Mõjudes sama vägevalt ja võimsalt kui ta värvilised lehed ja lõuendid. Nördinult pöördub Kristjan tagasi Eestisse. 1898. aasta suvel käis ta koos kaksikvend Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta uuesti Saksamaale, kuid mitte enam Düsseldorfi, vaid Münchenisse, mis oli sajandivahetusel Saksamaa kõige uuendusmeelsem kunstikeskus. Münchenis Kristjanil muutus tema suhtumine kunsti. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja
annaabi.ee 
