...................................................................................... 5 Allikad..................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS Praegusel ajal on pliiats täiesti tavaline ja igapäevane kirjutusvahend. Ammustel aegadel oli juba ürginimestel oma n-ö pliiats olemas. Kraabiti terava luukillu või ränikivitükiga erinevaid kujutisi koobastesse. Babüloonlased ja assüürlased kasutasid enda „pliiatsiks“ kolmetahulist kepikest. Sellega suruti kiilutaolisi kirjamärke savitahvlisse. Kui kiri oli kirjutatud , siis kuivatati savitahvel päikese käes kõvaks. Egiptlased kirjtasid teritatud pillirookepiga. Venemaal kraabiti kirjatähed terava luupulgaga kasetohule või pärnakoorele. Roomlased kasutasid metallkepikest, mis oli ühest otsast terav, teisest tömp. Kepikese terava otsaga kirjutati vahasse, tömbiga suruti vaha siledaks – kiri kustutati. Esimene grafiitpliiats valmistati 1665
Sisemise tabelivormingu kasutamiseks klõpsake käsku AutoFormat. Valige soovitud suvandid. Tabeli loomine teise tabeli sisse Veebilehtede kujundamiseks looge pesastatud tabeleid. Kujutlege veebilehte ühe suure tabelina, mis mahutab teisi tabeleid -- teksti ja piltide paigutamine erinevatesse tabelilahtritesse aitab teil oma lehe eri osi küljendada. Klõpsake menüüs Table käsku Draw Table. Ilmub tööriistariba Tables and Borders ning hiirekursor muutub pliiatsiks. Asetage pliiats lahtrisse, kuhu soovite pesastatud tabelit (või teise tabeli sees paiknevat tabelit). Joonistage uus tabel. Tabeli servade määratlemiseks joonistage ristkülik. Seejärel tõmmake ristküliku sisse veeru- ja reajooned. Kui olete pesastatud tabeli loomise lõpetanud, klõpsake mõnda lahtrit ja alustage tippimist või sisestage pilt. Märkus. Kui teil on mõni valmistabel, saate selle kopeerida ja teise tabeli sisse kleepida.
annaabi.ee 
