13. sajandist alates kasutati pliid vitraaž klaaside tegemisel. Pliid kasutati ka ohtralt veini võltsimisel, mis tõi kaasa massi mürgitamise 18. sajandi lõpus. Plii oli vajalik materjal prindi pressi valmistamisel, mis tõi 2 kaasa 1440. aastatel prindi operaatorite mürgitamise. Samal ajal leiutati ka tulirelvad ning pliist hakati tegema kuule. 20. sajandi lõpul hakati tootma pliiakut. (wikipedia.ee) 2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD 2.1 Peamised maagid Tähtsaimad mineraalid on galeniit (pliiläik) PbS ja anglesiit PbSO4. Pliid leidub alati uraani- ja tooriummineraalides (moodustab nende radioaktiivse lagunemise). Galeniit on raske sulfiidne mineraal, mis on peamine pliimaak. Ta on hõbehalli värvi, kuubiline ja läikiv. (Kaevats, Varrak, 1994) 2.2 Peamised leiukohad Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid,
ühendatud elemendist. Elektriauto akul võib olla sadu individuaalseid elemente. Olulised omadused selle juures on energia tihedus ja võimsus. Energia tihedus näitab, kui palju energiat aku mahutab. Mida suurem see on, seda kauem kestab aku enne laadimist. Võimsus näitab, kui kiiresti suudab aku ära anda oma energia ja kui kiiresti saab selle täis laadida. Tüüpilised akud, nende omadused ja eelised on: 5.1. Pliiaku Pliiakut on kasutatud väga palju elektriautodes nende väljakujunenud tehnoloogia, hea kättesaadavuse ja madala hinna tõttu. Selle eeliseks on ka suur võimalik voolutugevus. Eluiga ulatub viie aastani. Nagu kõigil akudel, on ka sellel keskkonnale halb mõju nende ehitamise, kasutamise ja taaskasutamisega. Lisaks vajab see välja vahetamist iga 3 aasta järel. Pliiakud on suure osaga (25-50%) sõiduki lõpp-kaalust. Samuti on sellel oluliselt madalam energia tihedus (30–40 Wh/kg). 5.2
annaabi.ee 
