teadlane Le Chatelier' liikuv a tasakaalu printsiibi : ioonidest koosnev kristallike. Kolloidosakesed absorbeerivad oma võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaaniele- Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või konsentratsiooni) muutumine pinnale koostises esinevaid ioone ja pinnal tekib atsorbne kiht. mentide N: on eelpool vaadeldud element. Pliiakus on üheks elek- rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad selles süsteemis selle mõju tagajärgi Antud juhul on näiteks ülekaalus katioonid. Tuum koos adsorbse troodiks plii (Pb), teiseks PbO2, elektrolüüdiks on H2SO4 (tihedu- vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi üle uude tasakaalu olekusse. kihiga moodustab iseseisva osakese graanula, millel antud juhul on sega 1,18 kuni 1,22). Elektroodide ühendamisel toimuvad järg- mised reaktsioonid :
Reaktsiooni külgemise suund ja Gibbsi energia Kui keskkonnaks on vesi, siis hüdrosoolid. 3) Vahud - gaas vd-kus. kasut korduvalt, sest nende võimet elektrien-t toota saab laadi-sel USA teadlane J. W. Gibbs võttis käsutuse entalpia ühendava fun-ni, Vastastikuse toime poolest eris-se lüofiilseid - lahustiga tugevas taastada. Galvaanielem-de N: on eelpool vaadeldud elem. Pliiakus mida nim. Gibbsi en-ks.G=H-T*S G muutub P, T või koostis vastastiktoimes olevad ja lüofoobsed - lahustiga kõrges vastastiktoimes on üheks elektroodiks plii (Pb), teiseks PbO 2, elektrolüüdiks on muutudes T, P const. G = H- T*S olevad. Vee keskonna puhul nim. hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. H2SO4 (tihedusega 1,18 kuni 1,22). Elektroodide ühend-l toim-d