Pleuriit on kopsukelmete põletik, mis on tavaliselt mõne teise haiguse põdemistulemus. Iseseisva haigusena esineb pleuriite väga harva. Tavaliselt on tegemist mõne teise haigusliku protsessi tüsistusega, kõige sagedamini on selle põhjuseks kopsutuberkuloos. 1.1. Kuiv pleuriit (pleuritis sicca) Kuiv (fibrioosne) pleuriit on pleuralestmete põletik ilma vedeliku kogunemisteta pleuralestmete vahele. Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele pleuriidile. Sageli põevad haiged seda püstijalu olles haigusest teadmatuses ning avastavad selle, kui pöörduvad arsti poole aina süveneva nõrkuse ja halvenema enesetunde tõttu. Infektsiooni võivad tekitada bakterid, mis satuvad kopsukelmetele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada: tuberkuloosiga, rindkeretraumaga, kopsupõletiku, kopsuinfarktiga, kopsuvähiga. (Kristman 1978.) Peamine sümptom pleuriit on terav, torkivat valu rinnus
vP<2,9mmol/L Laktaat Laktaat liikvoris CSF-Lac Ei ole seotud vere laktaadi kontsentratsiooniga Bakteriaalse meningiidi korral suureneb laktaadi produktsioon rakkude (leukotsüüdid) ja bakterite anaeroobse glükolüüsi arvelt Referentsväärtus: 1,1...2,4mmol/L Väärtused üle 3,5mmol/L viitavad bakteriaalsele meningiidile Laktaat Laktaat pleuravedelikus PF-Lac Kontsentratsiooni tõus üle 10mmol/L viitab infektsioossele pleuriidile Laktaat Labordiagnostika Elektrokeemilineensümaatiline meetod (happe-aluse tasakaalu ja veregaaside analüsaatoril) Spektrofotomeetriline ensümaatiline meetod Laktaat Preanalüütika Väga tundlik analüüt säilitamisele! Kasutada fluoriidplasmat (inhibeerib glükolüüsi) Peale vereanalüüsi kogumist asetada jäävette! Vereproovi kogumise ja plasma eraldamise vahel ei tohi olla pikemat ajavahet kui 15min (+4ºC)!
mullide lõhkemisel vedeliku pinnal on kuuldavad räginad. 6 Suuremullilised märjad räginad bronhiidi korral. Alveolaarsed krepitatsioonid ehk kuivad krepiteerivad räginad viitavad kopsupõletikule (kuulda nagu juuste hõõrdumine) sissehingamise lõpul ja köhimisel, kui kokkukleepunud alveoolid avanevad. Pleurogeensed kahinad (hõõrdumiskahinad) viitavad pleuriidile. Kiuned on kõrgehelilised ekspiratoorsed helid. Võivad olla põhjustatud distaalsete hingamisteede obstruktsioonist, mida põhjustavad limaskesta turse, viskoosne lima ja bronhospasm (nt astma korral). Striidor on ülemiste hingamisteede obstruktsioonist tingitud kare madalaheliline inspiratoorne heli, kuuldav ka distantsilt (Kallas jt 1999). Hingamipuudulikkuse tunnused on ninatiibade puhitus, düspnoe, hingamise
annaabi.ee 
