Uuemate thelepanekute jrgi ei phjusta inimese vi looma surma mitte ainult ikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis teatatakse, et surma phjuseks vib olla ka pikselgi ajal tekkiv magnetvli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest vi loomast mne meetri kaugusel maasse. Srase elektrilgiga kaasneva magnetvlja toimel vibki sda seisma jda. Erinevalt otsesest ikesetabamusest ei phjusta magnetvli inimese kehal pletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti vib just piksega kaasneva magnetvlja arvele kirjutada jalgratturite salaprase hukkumise mitmes paigas. Ettevaatusabinud Et ennast ikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega. Tasub eemale hoiduda krgetest puudest lagedal vljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tttu (vt vlgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga knelemast, televiisori vaatamisest (maailmas
ttamast. Sdi olnud hrjavankrijuhid olid jalga lasknud, kuid Trotman mrkas pllul kahte tlist, kel oli veekann kaasas. Ilma pikemata haaras ta kannu ja kallas lord Carnarvonile vee nkku. Seepeale hakkas sda taas tle (P. Vandenberg, lk 10-11). Nii palju leedi Burghclerei kirjeldusest. Kindel on aga, et lord Carnarvon sai sel nnetusel raske ajuprutuse. Ta oli mnda aega pime, ta ngu oli tundmatuseni paistes ja keliiges murdunud. Peale selle oli ta saanud raskeid pletushaavu. Aadlisoost autohull pidi le elama mitu operatsiooni, kuid ta tervis jigi pduraks. Lordil oli raskusi hingamisega, eriti sealsel inglise talvel. 1903.aastal veetis ta talve esmakordselt Egiptuses, kus huniiskus ei tuse peaaegu iial neljakmnest protsendist krgemale ideaalne kliima paranejale. Sellest peale veetis Carnarvon iga talve Niiluse res, hakates kunstilembese inimesena aina enam ja enam huvituma arheoloogiast. Oma kolmandal talvel Egiptuses asus lord Carnarvon tle vljakaevamistel.
annaabi.ee 
