org/artist-dix-otto-artworks.htm ,,Neue frau" 20- . . ,, " , . , , . , , , . 3 , . , . , , , , , . 4 . . : ? ? ? ,,von".5 Von on enamasti saksakeelsetes maades perekonnanime ees kasutatav sõna, mis tavaliselt tähistab aadlipäritolu. Keskajal, kui perekonnanimed polnud veel kinnistunud, tähistas 'von' eelkõige päritolukohta (näiteks: von Plettenberg - Plettenbergist) ja ei pruukinud alati tähendada, et isik on aadlipäritolu. Kuid keskaja lõpuks muutus viimane valdavaks. Pärast Esimest maailmasõda, kui Saksamaal ja Austrias monarhiad kaotati, kadus ka seisusühiskond ning nõnda kaotasid ka aadlipartiklid oma tähenduse. Kuid Saksamaal on need siiski siiani jäänud nime osaks, samas kui Austrias on nende kasutamine keelatud. 6 3 Vt. https://www.khanacademy.org/humanities/art-1010/art-between-wars/neue-
süsteem nõudis reformimist. Saksa Ordu Preisimaal ja Liivimaal olid sisemiselt ikka väga erinevad - kui Preisimaal oli kujunenud selge hierarhia, siis Liivimaal oli püsima jäänud kollektiivne juhtimine, kohustus ja vajadus arvestada teiste ordu ametnikutega, sama lihtsalt kui Preisimaal ei oleks Liivimaal ordu sekulariseerimine kõne alla tulnud. Kui protestantlikus ajalookirjutuses saab Plettenbergist justkui reformatsiooni eest võitljea, siis ka see arvamus ei ole päris õige - Plettenberg kahtlemata ise ei olnud reformatsioonimeelne, ta aga kasutas ära oma enda pol huvides konflikte, mis tekkisid Riia peapiiskopi ja Riia rüütelkonna vahel. Reformatsioon - pol ajaloo seisukohalt 16. saj üleüldse reformatsioon ei olnud ühekordne akt - vb kaudselt midagi sinna poole juhtus Preisimaal, aga enamasti toimus üleminek vanast kirikust uude kirikusse samm-sammult