Liivimaa Ordu ja Novgorodi teatud lähenemine toimus 1460ndatel. Üksteises nähti liitlast Moskva suurvürsti Ivan III vastu. Pidevalt oli mingisugune sõjaolukord Liivimaa ja Venemaa vahel XV sajandil. Sõda Venemaaga 15011502. Ordumeister Wolter von Plettenberg tungis 1501. aastal Pihkvasse. Liivimaa lootis teha Leeduga ühise sõjaliidu, millega isegi Maapäev oli algul nõus, kui aga sõjaks läks, leedukaid polnud. Pletenbergi väe puhkes taud, mistõttu sõjapidamine katkestati.1502. alustati taas sõda Pihkva all. Oli Smolino lahing, mis pmst lõppes viigiga. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile. Läänemaa kodusõda. Samuti seot kodadjuutoritega. Vaenuse põhjuseks oli Saare-Lääne piiskopi Reinholdi tüli oma alamate, eeskätt mõnede Läänemaa vasallidega, kes kutsusid 1532. aasta sügisel endale uueks piiskopiks koadjuutor Wilhelmi. Wilhelm
Kaugemaks unistuseks oli neil kogu Venemaa vallutamine. Sõja algus aastail oli kuningaks Sigismund II August. Hiljem Stefan Batory. TAANI Ei omanud momendil eesti aladel oma mõjupiirkondi, kuid soovis neid saada. Kuningas Frederic II. Liivi väikeriigid olid ka omavahel riius, mis nõrgestas nende vastupanu võimet veelgi. Orduriik tülitses peamiselt piiskopkondadega. Liivi väikeriigid pidid Liivisõjas võitlema Rootsi, Venemaa ja Poola-Leedu unioni vastu. Ajend: 1554 Tartu maks - Pletenbergi sõlmitud rahu pikkendamisel kavaldasid Vene poliitikud Liivi omad üle ja hakkasid nõudma Tartu maksu. 1557 - Liivimaa pidi Tartu maksu ära maksma. Liivlased läksid tsaarilt uuesti rahu pikkendus paluma, kuid seda ei antud. SÕJA KULG 1558 jaanuar - Tatarlased Sig-Alei juhtimisel tulid Tartu alla. Ordumeister Fürstenberg kogus oma väed ja lõi tatarlased venemaale tagasi. 1558 aprill - Vene väed tungisid Narva peale. Toimus linna piiramine ja puhkenud tulekahju tõttu alistasid