Funktsioonilt on nad kõik seganärvid (sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude). Kõikide seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks) haruks. Tagumised harud innerveerivad selja süvasid lihaseid ja seljapiirkonna nahka. Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e. pleksusi . Igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta. Neid nim. roietevahelisteks ehk interkostaalnärvideks ja nad innerveerivad roietevahelisi lihasid, rinnanahka, pleurat, samuti kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka. Koostanud M. Kolga 6 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
● Kõik seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust kaheks haruks: 1)tagumiseks e selgmiseks DORSAALSEKS haruks -> seljalihastele, nahale - innerveerivad selja süvasid lihaseid - seljapiirkonna nahka 2)eesmiseks e kõhtmiseks VENTRAALSEKS h aruks -> osaleb põimikute moodustamisel ● Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e PLEKSUSI - igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas INTERKOSTAALSED e roietevahelised närvid kui rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta!!! Th 1-12 ★ innerveerivad roietevahelisi lihaseid, osasi rinnalihaseid ja kõhulihaseid, nahka rindkere eesmisel ja külgmisel pinnal - kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka - roidmist pleura ja seinmist kõhukelmet Kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS
annaabi.ee 
