nüüd on tüdrukud ilusamad?" Poisid ei kommenteerinud. See tähendab, et eputamist ei seeditud. Kui Suuremõisa seitsmeklassiline kool läbi sai(aastal 1962), läks vanaema Käina tagasi. Seal oli nii, et koolisööklas tuli käia rivistatult, klasside kaupa, söömas. Tagasi tulekul rivistust ei olnud, kui olid söönud, võisid tagasi minna. Koolis oli üsna vähe ruumi, vahetunni veetmisruumid olid väga väikesed. Ühes ruumis olid plekkahjud, mida köeti puudega. Korrapidajad pidid puid tassima ja ka koolikella helistama. Puude vedamiseks olid mustad kitlid. Ka riieteruumid olid väga väikesed. Üks poiss leidis kord riieteruumist vana halli soki, mis oli tolmune ja ämblikevõrke täis. Poiss viskas selle tüdrukutepundi sekka. Tüdrukud mõtlesid, et see sokk on rott ning pistsid kiljuma. Siis läks sokisõjaks, sokki hakati loopima. Kisa oli taevani. Kellelgi polnud meeles, et tegelikult ei tohtinud nii käituda
Talveelamutel asetses esikülje ühes nurgas kaminataoline ahi, millel oli savist ja puupulkadest valmistatud korsten. Suveelamutel oli tavaliselt lõkkekoht keset elamut, harva oli majas ahi. Võrreldes 20. sajandi algusega, on hantide traditsioonilistel ristpalkelamutel toimunud rida muutusi. Katusekatteks kasutatakse tänapäeval kasetohu asemel sageli tõrvapappi või musta kilet, majadel on laudpõrandad ja klaasitud aknad. Kaminataolist ahju esineb haruharva, enamikel elamutel on plekkahjud. 20. sajandi alguses olid hantidel vähesel määral kasutusel kaht tüüpi poolmaakojad. Ühed olid ristpalkehitused, mille allosa oli mõnikümmend sentimeetrit maa sees. Teistel poolmaakodadel oli palkidest ja lattidest ehitatud tüvi- või tömppüramiidi kujuline karkass, mis kaeti pealt kasetohuga. Sellele asetati latid ning kaeti need mätaste ja mullaga. See poolmaakoda oli poolest kuni pooleteise meetri sügavuseni maa sees, sel oli muldpõrand, väike uks, jäätükist aken
annaabi.ee 
