stanza'd). Raffaeli tuntuimais maale on "Sixtuse madonna"- kullakast helendusest astub seal kergel sammul esile pilvil kõndiv noor ema lapsega, kelles elutõde ja loomulikkus on ühendatud ideaalse täiuslikkusega. Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneestias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et vare, kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugav ja kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Esimesed suurnimed Veneetsia kunstnike plejaadis olid Giovanni Bellini (1430-1516) ja Giorgione (1477-1510). Goierione õpilane Tizian (1477-1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkalikud ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreed andis ta oskuslikult edasi inimeste iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust
Jacopo Sannazaro (,,Arkaadia" nimeline pastoraalromaan 12 ekloogi). Inglismaal Edmind Spenser. · Prantsusmaal rühmitus ,,Plejaad" ,,Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Kutsuvad üles viljelema antiikseid ja Itaalia renessansi vorme ood, eleegia, ekloog, sonett, eepos jt. Et täiustada prantsuse luulekeelt ja et tõsta prantsuse luule esteetiliselt kõrgemale senisest levinud tahumatust rahva-ja linnaluulest. Plejaadis oli Pierre de Ronsard (armastatu oli Cassandra), Joachim Du Bellay. Ronsard elegantse iroonia ja mänglevusega sonetid; maise armastuse eelistamine jumalikule; maise ilu kaduvus ja vaimu püsivus. · Shakespearegi eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest südamlikkus, siirus, isiklikkus. Usub ilu püsivust kui mitte maisel kujul siis luulesse ja kunsti jääb see ideaalina ikka püsima