2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud peamisest kihist. Eestis on pinnakate kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holototseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukeseke kihina. Pinnakate on Eestis kõikjal võrlemisi õhuke: Põhja,Lääna, ja KeskEestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel isegi kohati puudub. LõunaEesti tasandikel on pinnakate paksus 10m piire. Kvaternaar on jaotatud paleoklimaatilisest printsiibist kaheks: Pleistotseeniks ehk jääajaks ning Holotseeniks ehk pärastjääajaks. Holotseen on seni kestev jäävaheaeg ning tema algus on vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele 10 000 a.t.
vastab üks geoloogiline ajastu. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5-2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holotseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukese kihina. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1 mln km² suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.). Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid küklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, millesse
annaabi.ee 
