keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi. Valgusallikad jagatakse a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal, lõke, hõõglamp, äike b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit:päevavalguslamp, jaaniuss, televiisori ekraan, virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas nimetatakse soojuskiirgust? Infravalguse
aktinomütseenid, mikroseened, putukad, närilised jne) elutegevusest, enamikul juhtudel on tegemist keemiliste või mehaaniliste kahjustustega. Kahjustusprotsesside esinemist ja kiirust mõjutavad terve hulk tegureid, mida klassifitseeritakse ja uuritakse sõltuvalt käsitlussuunast ja eesmärkidest väga erinevalt. Näiteks fotodegratsiooni mõjuutavad keskkonnategurid võivad olla valgus, kemikaalid ja niiskus ning nende mõju objektile on pleekumine, värvi ja keemilise koostise muutused. Kahjustusfunktsioon iseloomustab peamise kahjustava teguri ja kahjustuste ulatuste seost. Kahjustusprotsessid võivad olla katastroofilised, mis viivad objektide osalisele või täilikule hävimisele (tulekahju, maavärin, sõda jms). Selliste kahjustuste korral on oluline silmas pidada nende esinemise tõenäosust. Pidevate kahjustusprotsesside korral eristatakse
annaabi.ee 
