Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad. Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism. Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest
Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad.Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism. Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest võitlema
18 Tol ajal jagunes Rooma rahvas patriitsideks ehk vanadeks põlisteks rooma kodanikeks, kes elatusid maksudest, plebeideks ehk lihtrahvaks ning klientideks ehk patriitsidele alluvaks lihtrahvaks. Patriitsid omasid kõiki kodanike õiguseid ning olid linna aristokraadid, kelle maade harimise eest muretsesid orjad. Plebeid moodustasid aga suurima massi ühiskonnas. Nad pidid tasuma maksusid ning olid kohustatud sõjaväeteenistuses olema. Kliendid rentisid plebeidelt maad ning omasid plebeidega sarnast kauplemisõigust, kuna maaharimise kõrval oli tähtsaks sissetulekuallikaks just kauplemine. Üldiseks ühiseks iseloomujooneks on sellel perioodil võitlus plebeide ja patriitside vahel.19 Roomas oli välja kujunenud täielik poliitiline organiseeritus. Rahvakoosolekuid peeti kahesuguseid. Esiteks olid mittevormilised rahvakoosolekud, mis ei omanud otseselt seadusandlikku jõudu ega tagajärge. Teiseks olid aga vormilised kodanike kokkutulekud,