................................................................................................9 4. Levinumad toasõnajalad...................................................................................................10 4.1. Kõrge nefroleep Nephrolepis exaltata......................................................................10 4.2. Pesa-raunjalg Asplenium nidus..................................................................................11 4.3. Harilik sarvsõnajalg Platycerium bifurcatum............................................................12 4.4. Juusadiantum Adiantum capillus-veneris..................................................................13 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................15 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................16
Epifüüdid, taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvedel, okstel ja isegi lehtedel (epifüllid), on algusest peale soodsamates valgustingimustes, kuid vee kättesaamine on neil raske. Enamik epifüüte kasutab ainult vihmavett, seega oleneb nende kasv vihmade sagedusest, mitte aga vihmade kestusest või sademete koguhulgast. Vihmavee varumiseks on epifüütidel lehe, varre- või juuremugulad, laiad lehterjad lehetuped (bromeelialistel) või siis loob taim endale orblehtedesit mullamahuti (Platycerium). Tihedas metsas on epifüütide poolt ülalhoitava mulla mass mitu tonni hektari kohta. Seda kasutavad teised organismid, eriti sipelgad, kes tassivad üles seemneid ja loovad puudel "sipelgaaedu". Epifüüte levitavad eeskätt linnud (kui viljad on lihakad). Osal epifüütidel on tolmpeened seemned (orhideed) või eosed (sõnajalad). Eelnimetatud eluvormide vahepealsed on liaanepifüüdid (hemiepifüüdid), mis alustavad elu liaanina, hiljem aga ühendus
annaabi.ee 
