Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"platseerub" - 5 õppematerjali

Ruraalgeograafia kodutöö nr-5
3
docx

Ruraalgeograafia kodutöö nr. 5

Fertilitas Haigla, EEKB Koguduste Liidu Evangeeliumi Kristlaste Viimsi Vabakogudus, Viimsi Püha Jaakobi kirik, erinevad spordikeskused Maavarad Mõlemad: Midagi erilist maavarade kohta ei olnud. Leidub ehituskruusa, lubjakivi ja liiva. Põllumajandusettevõtted Leppneeme: Leppneemes on põllumajandusel äärmiselt väike osakaal, kuigi ta üle riiklikus statistikas platseerub kolmandaks. Ettevõtlusvormiks on Usaldusühing Haabneeme: Viimsi lihatööstus Kalandusettevõtted Leppneeme: Kalasadam: Leppneeme sadamas tegutseb kalandusühistu ,,Räim", mis omab sadamat ja sellega piirnevat territooriumi. Ühistul on kolm kalatraalerit. Sadamas on ligi 100 jm kailiini. Tegeletakse peamiselt räime ja kilu püügiga. Tegutsevad ka iseseisvad kalurid, kes on spetsialiseerunud suuremate kalade püügile. Ettevõtlus vormiks

Geograafia → Rahvastik ja asustus
3 allalaadimist
Martsipan
11
doc

Martsipan

arahhist. Toode on hinnalt odavam, aga seda ei tohiks üldse martsipaniks nimetada, sest nagu öeldud, õige martsipan koosneb vaid suhkrust ja mandlitest. Martsipanlisandit kohtab tänapäeval ka kommides, kohukestes ja jäätistes. Ainult liialdada selle maiusega pole soovitav. Esiteks on martsipan äärmiselt energiarikas, lausa energiapomm ­ põhitoitainetest ongi martsipanis kõige enam suhkrut, teisele kohale platseerub õli, veidi vähemal määral leidub valke. 6 Jaanika Priimägi Referaat FIGUUR-JA KATTEMARTSIPAN Figuurmartsipani kasutatakse kujude voolimiseks. Tänu kõrge suhkru sisaldusele on võimalik sellest teha kujusid niimoodi, et nad kokku ei vajuks. Kujusid voolida on võimalik nii käsitsi, kui ka tööstuslikult. Käsitsi voolides peab aga tähele panema, et saavutataks õige temperatuur

Kategooriata → Õpioskus
17 allalaadimist
Tai riigi iseloomustus ja rahvastik
16
doc

Tai riigi iseloomustus ja rahvastik.

4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid. See vahe on aastatega vähenenud, sama tendentsi on näha ka maailmatasemega võrreldes. Riik kuulub arengutasemelt keskmiselt arenenud riikide hulka. 169 riigi seast platseerub Tai 92. kohale RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID: ASEAN ­ Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Eesmärgiks on arendada Kagu-Aasia maade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. Loodi Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinide välisministrite kohtumisel, 1967. aastal. KASUTATUD MATERJALID: http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Thailand- ORGANIZATIONS.html http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11717

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
Martsipan-referaat
8
doc

"Martsipan" referaat

pähkleid või maapähkleid ehk arahhist. Toode on hinnalt odavam, aga seda ei tohiks üldse martsipaniks nimetada, sest nagu öeldud, õige martsipan koosneb vaid suhkrust ja mandlitest. Martsipanlisandit kohtab tänapäeval ka kommides, kohukestes ja jäätistes. Ainult liialdada selle maiusega pole soovitav. Esiteks on martsipan äärmiselt energiarikas, lausa energiapomm ­ põhitoitainetest ongi martsipanis kõige enam suhkrut, teisele kohale platseerub õli, veidi vähemal määral leidub valke. Veenduge ise ­ 100-grammine kujuke annab ligi pool tuhat kilokalorit energiat. Vesi, mida enamikus toiduainetes on kõige rohkem, saab martsipani koostisosade pingereas vaid neljanda koha. Teiseks, martsipanis leiduv mandlimass tekitab sageli allergiat. Martsipani kiituseks on selle kõrge küllastamata rasvhapete sisaldus. Viimaste allikaks on mandlites leiduvad õlid. Tänu mandlitele sisaldab martsipan ka märkimisväärselt kiudaineid. 3

Toit → Kokandus
23 allalaadimist
OECD referaat
17
pdf

OECD referaat

tagasipääsule tööturule. Viletsaimad skoorid oleme saanud elamute osakaalu osas, kus puudub vesitualett (Eestis elamute osakaal 12,2%, OECD keskmine 2,8%, meist tagapool vaid Türgi), samuti valitsemise ja eluga rahulolu valdkondades Kasutades kõigi valdkondade puhul võrdseid osakaale moodustavad parima elukeskkonnaga riikide esikolmiku Kanada, Austraalia ja Rootsi. Eesti platseerub 34 OECD riigi seas 31. positsioonile. Tabel 1 Indikaatorid Eesti näitaja ja OECD keskmise võrdluses (andmed on saadud Vabariigi Valitsuse kodulehelt, mis on koostatud 06.07.2011) OECD VALDKOND INDIKAATOR EESTI KESKMINE

Majandus → Rahvusvaheline majandus
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun