1805, mis nägi ette Inglismaa rahalist toetust Venemaale sõja alustamiseks. Mais 1805 kroonis Napoleon end Itaalia (endine Tsisalpiini vabariik) kuningaks, juunis aga liitis Prantsusmaaga Genova. Need sammud rikkusid Luneville rahu tingimusi ning said Austri sõttaastumise vahetuks põhjuseks augustis 1805. Suvel ratifitseeris Inglismaa ka kevadel Venega sõlmitud kokkuleppe. Lisaks liitusid koalitsiooniga Rootsi (Vene väed kasutasid Rootsile kuuluvat Pommerimaad platsdarmina) ja Napoli kuningriik. Preisimaa jäi neutraalseks. III koalitsiooni nõrkuseks olid erimeelsused liitlaste vahel, samuti Napoleonile võrdse väejuhi puudumine. Oktoobris 1805 purustas Napoleon Ulmi lahings Austria väe ning detsembris Vene-Austri ühendatud jõud Austerlitzi lahingus. Austria oli sunnitud 26 detsembril 1805 sõlmima Prantsusmaaga Pressburgi (Bratislava) rahu, millega tunnustas Napoleoni tegevust Itaalias, kaotas Veneetsia, valdusi Saksamaal ning
aprillis 1805, mis nägi ette Inglismaa rahalist toetust Venemaale sõja alustamiseks. Mais 1805 kroonis Napoleon end Itaalia (endine Tsisalpiini vabariik) kuningaks, juunis aga liitis Prantsusmaaga Genova. Need sammud rikkusid Luneville rahu tingimusi ning said Austri sõttaastumise vahetuks põhjuseks augustis 1805. Suvel ratifitseeris Inglismaa ka kevadel Venega sõlmitud kokkuleppe. Lisaks liitusid koalitsiooniga Rootsi (Vene väed kasutasid Rootsile kuuluvat Pommerimaad platsdarmina) ja Napoli kuningriik. Preisimaa jäi neutraalseks. III koalitsiooni nõrkuseks olid erimeelsused liitlaste vahel, samuti Napoleonile võrdse väejuhi puudumine. Oktoobris 1805 purustas Napoleon Ulmi lahings Austria väe ning detsembris Vene- Austri ühendatud jõud Austerlitzi lahingus. Austria oli sunnitud 26 detsembril 1805 sõlmima Prantsusmaaga Pressburgi (Bratislava) rahu, millega tunnustas Napoleoni tegevust Itaalias, kaotas Veneetsia,