Ronsard, Du Bellay (MKL, RA) William Shakespeare (Sonetid), jt. (MKL, RA) Prantsusmaal oli kõige eneseteadlikum luuleuuendus. 7 luuletajat võtsid endale nimetuse „Plejaad“ ja avaldasid manifesti, kus nad kutsusid üles viljelema antiikseid ja itaalia renessansi luulevorme, et täiustada prantsuse luulekeelt ja tõsta prantsuse luule uuele tasemele. See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard söandas oma hilisluules platoonilisele tundele eelistada meelelist armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid
John Donne lähedus barokile. · Metafüüsiline luuletaja nö: rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Paradoksid, kontseptid. Usulis-filosoofilise kallakuga luule; ,,Jumalikud luuletused" nt; peaaegu kõik ilmus postuumselt. · Ütles lahti renessansilikus ülespuhutud retoorikast; kasutab kõnekeelt ja olemlist kujundlikkust kuigi üleval eesmärgil. · ,,Ekstaas" vastuseis petrarkistlik-platoonilisele armastusele. · Suur osa luulest satiiriline, kasutab groteski. · Pilkab idealiseerivaid kujutlusi armastusest; ideaalides pettumine, skepsis võtab maad (üleüldiselt). · Ta avastati suures osas 20. sajandil, teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad, nt T.S. Eliot. Gongora & Quevedo · Hispaania suurimad barokkluuletajad. Erinesid teineteisest ja olid tülis. · Gongora keeruline ja hämar väljendusviis; kultismi looja.
annaabi.ee 
