kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012 · Hispaania: Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad. · Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini
kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012 · Hispaania: Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad. · Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini
annaabi.ee 
