Lõpeb reooveepuhasti ja suublaga. Ühisvoolukanalisatsioonis voolab olme-, tootmis- ja sademevesi samas torustikus. Lahkvoolukanalisatsioon - sademevee jaoks eraldi torustik, millesse tavaliselt lastakse ka drenaazivesi Poollahkvoolukanalisatsioon koosnev kahest toruvõrgustikust: üht mööda juhitakse ära reovesi ja teatav hulk sademevett ning teist mööda sademevee puhastamata ülejääk otse veekogusse. Kanalisatsioonitorustik PVC, PP või PE plasttorudest. Torustiku läbimõõt peab olema selline, et ta laseks tippvooluhulga läbi ilma, et kogu ristlõige täis oleks. Kogumiskaev ventileeritav, peab aasta ringselt ligi pääsema, paakauto paagiga samas mahus. Eelpuhastus reovee omaduste muutmine nõnda, et seda tohib ühiskanalisatsiooni või otse reoveepuhastisse lasta. Eelpuhasti pannakse harilikult reostuse tekkekohta. Peab regulaarselt hooldama ja tühjendama: imema mahutist välja veepinnale kogunenud õli- või rasvakiht ja
Paigaldamine läbisurumisega-1,2 ja 3grupi pinnasesse lahtise otsaga 600-1600mm.Torusse tungiv pinnas eemaldatakse hüdromenetlusega või käsitsi.Toru eesotsas terasest terava servaga rõngas,mis surutakse pinnasest läbi hüdrotungraudadega.Ühest töökaevikust saab 30-80m pikkuse toru Paigaldamine pneumoläbindajaga(Mutiga)-suruõhu toimel liigub kolb edasi-tagasi.90-150mm,kiirusega 30- 40m/h liivas ja 12-15m/h saviliivades. Torustike allveepaigaldus-põhja rajatakse teras ja plasttorudest isevoolu ja survetorustikke e düükreid.Valm. madal veeseisu ajal,tammide ehitusega,jõgede suunamisega või tuukrite abil. Düükrite ehitamiseks tuleb rajada kalda või ujuvmontaaziplats,valmistada ette vintsid,ankrud,jm. Tuua kohale ujuv kaatrid,praamid,pon- toonid.Kontrollida põhja seisukorda,mõõta vee taste ja voolu kiirust.Talvel kontrollida jää paksust.Kaevata kalda ja allvee torukraavid. Protsess:mater
42. Millest koosneb drenaazisüsteem? Drenaazisüsteemiks nimetatakse drenaazitorustikku, millest vesi väljub ühe ühise suudme kaudu, ja selle juurde kuuluvaid rajatisi. Süsteemi elemendid on dreenid, kollektorid ja drenaazi armatuur. Dreenide põhiülesanne on liigvee vastuvõtmine pinnasest (reguleeriv võrk). Kollektorid juhivad liigvee kogujakraavidesse (eesvoolu). Kollektorid, mis ehitatakse savitorudest või perforeeritud plasttorudest, täidavad ühtlasi reguleeriva võrgu funktsiooni. Asbesttsemendist või plastist ilma sissevooluavadeta kollektoril seda ülesannet ei ole; neid nimetatakse transiitkollektoreiks. Drenaazi armatuuri all mõistetakse drenaazisüsteemi lisarajatisi, mis on vajalikud süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks. Armatuuri hulka kuuluvad drenaazisüsteemi suue, drenaazkaevud, filtrid ja dreenide erikonstruktsioonid. Üksikuit kraavi suubuvat dreeni ei nimetata süsteemiks. 43
Alati tuleb lähtuda probleemi või kahjustuse põhjusest ja see likvideerida. Vastasel korral, kui ainult tagajärgedega võidelda, tuleb probleem või kahjustus uuesti. Et hoida pinnasevee tase piisavalt kaugel põrandast ja vundamendist, paigaldatakse hoone ümber või alla drenaažitorustik. Drenaažitorustik võimaldab koguda pinnases liikuvat vett ja juhtida see vundamendist eemale ning katkestada vee kapillaarne tõus. Drenaaž rajatakse topeltseinaga gofreeritud plasttorudest, läbimõõduga 110/95mm, mille seinad on pilutatud. Drenaažitoru kõrgeim koht peab olema alati põranda alusest madalamal üle 40 cm ja madalamal kui vundamendi põhi. Eelnevalt tuleb vundamendi sügavus ja olukord (seotud kivid või mitte) selgitada lokaalse surfimise teel. Väikese vundamendi sügavuse ja sidumata kivide korral tuleb drenaaž rajada hoonest mõnevõrra eemale, et kaevamisel ei kahjustataks vundamenti