aastal rootslane Atterberg põllumajanduslikel eesmärkidel. Mõistes savi iseloomu selgitamise otstarbekust Atterbergi meetodil, võtsid geotehnikaga tegelevad insenerid selle peatselt kasutusele. Niinimetatud plastsuspiirid (Atterbergi piirid) on praeguseni kasutusel pinnaste liigitamisel. Neid kasutatakse ka pinnase mehaaniliste omaduste ligikaudseks hindamiseks. Sellist veesisaldust, mille puhul selle väikenegi vähendamine muudab plastse savi kõvaks, nimetakse plastsuspiiriks wP. Selle määramine on jäänud muutumatuks Atterbergist alates. Savitükike rullitakse 3 mm paksuseks nööriks seni kui ta niiskuse vähenemise tõttu hakkab pragunema ja pudenema tükkideks. Sellise olekus määratakse pinnase veesisaldus, mida loetaksegi plastsuspiiriks. Veesisaldust, mille puhul selle väikenegi suurendamine põhjustab savi muutumise plastsest voolavaks, nimetatakse voolavuspiiriks wL. Atterberg määras wL kui
aastal rootslane Atterberg põllumajanduslikel eesmärkidel. Mõistes savi iseloomu selgitamise otstarbekust Atterbergi meetodil, võtsid geotehnikaga tegelevad insenerid selle peatselt kasutusele. Niinimetatud plastsuspiirid (Atterbergi piirid) on praeguseni kasutusel pinnaste liigitamisel. Neid kasutatakse ka pinnase mehaaniliste omaduste ligikaudseks hindamiseks. Sellist veesisaldust, mille puhul selle väikenegi vähendamine muudab plastse savi kõvaks, nimetakse plastsuspiiriks wP. Selle määramine on jäänud muutumatuks Atterbergist alates. Savitükike rullitakse 3 mm paksuseks nööriks seni kui ta niiskuse vähenemise tõttu hakkab pragunema ja pudenema tükkideks. Sellise olekus määratakse pinnase veesisaldus, mida loetaksegi plastsuspiiriks. Veesisaldust, mille puhul selle väikenegi suurendamine põhjustab savi muutumise plastsest voolavaks, nimetatakse voolavuspiiriks wL
annaabi.ee 
