..25% rullitud savivardakesel tekivad praod Savide plastsust on võimalik suurendada laagerdamisega Savimaterjali plastse oleku piirkonda hinnatakse plastsusarvuga, (pikaajalisel hoidmisel ilmastiku mis on alumise voolavuspiiri ja käes) ning mehaanilise töötlemisega rullpiiri vahe (segamisega, muljumisega), samuti Plastsusarvu järgi klassifitseeritakse lisandite manustamisega savid: mitteplastne alla 7 keskmiselt plastne kuni väheplastne 25...7 üliplastne üle 25 EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS PÕLETATUD TELLIS Tooraineks savi ja lisaained saepuru (süsi, koks), kvartsliiv ja tellisepuru Tellise värv sõltub savis sisalduvatest
hinnatud keskmiselt 65%. Seepärast võib tabeli (f) Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud väärtusi kasutada vaid vaia kandevõime ja 62. Millised vajalikud kontrollid peaks tegema esialgne tsentri asukoht ja raadius. Peame leidma vajaliku pikkuse esialgseks määramiseks gravitatsioontugiseinte arvutamisel (6) koha, kus F on kõige väiksem. Savipinnase voolavusarvu ja plastsusarvu puhul Kõigil gravitatsiooniseintel peab olema piisav 71. Milline on liivast nõlva maksimaalne on eeldatud Vassiljevi koonusega määratud varuga tagatud: kaldenurk kui nõlvast voolab vesi välja? voolavuspiiri 1. seina püsivus ümberlükke vastu Kui pinnase tugevus on määratud ainult Kandevõime arvutusväärtus leitakse seosega 2
voolavaks.Plastsuspiir Wp on veesisaldus, mille vähendamisel muutub algselt plastne savipinnas kõvaks. Voolavuspiir WL on veesisaldus, mille suurendamisel muutub algselt plastne savipinnas voolavaks. Side pinnase üksikosade vahel on nii nõrk, et pinnas muudab kergesti oma kuju.Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 1 Plastsus diagrammi kohta veel üks seletav versioon 2 labori juhises 7. Pinnase osakeste liigitus aastal 1996 ja 1971. Pinnase lõimise analüüs. Lõmiskõver(d10;d30;d60; u:c). Ülal olev graafik näitab aasta 1996 ja 1971 pinnase osakeste liiituse erinevusi. Alaliigi nimetuse ,,kruus", ,,liiv"
*Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes. Lõimisanalüüsi tulemused esitatakse graafikutena või tabelites. Mõisted: sõelkõveralt osakeste läbimõõdud. d10 - efektiivdiameeter; d60
Veesisalduse ja löökide arvu vahel on kaudu. Seadet nimetatakse kompressiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. vett siduma. Veekile paksus mõjutab pinnase veejuhtivust, kuna ahendab lineaarne sõltuvus. Voolavuspiiri wL ja plastsuspiiri wp kaudu võib arvutada Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. poore, milles toimub vee liikumine. Veekile paksusest sõltuvad savi plastsusarvu Ip, Ip=wL-wp. Mida suurem on Ip, seda rohkem on pinnasel Võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja mehaanilised omadused tugevus ja deformeeritavus. omadusi, mis iseloomulikud savile. Voolauvusarvuga IL määratakse, kas pinnas modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Leiab vähem kasutamist 1.2