aja kasutatud ka torude valmistamiseks, milles gaasi- või vedelikke transportida, ja samuti alkoholitööstuses kasutuses olevate mahutite tootmiseks. Vask on siiani populaarne ka ehtekunstis, kus teda lisatakse pehmele kullale, et teha kuld vastupidavamaks ja töödeldavaks. Laialdast rakendust leiavad ka erinevad vasesulamid, mis peale metallidega legeerimist jagunevad üldplaanis kolmeks. Tsingi lisamisel vasele tekivad messingid ehk valgevased, mis on vasest tugevamad ja plastsemad ning millest on võimalik toota enimlevinud esemetest näiteks autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse või mälestusmedaleid. Vase sulam tinaga annab tinapronksi, mis on kasutusel vedrude tootmisel. Vasele alumiiniumi lisades tekkiv alumiiniumpronks on väga korrosioonikindel ning leiab kasutust peamiselt masinaelementide valmistamisel ning laevanduses. Tugevaimad vasesulamid on berülliumpronksid, mida saab karastada ja seetõttu rakendatakse neid erinevate tööriisteda valmistamisel
Küsimus 23 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Vali üks või enam: a. Mittelegeerterased ei sisalda ühtegi teist lisandit peale Fe ja C b. Terased liigitatakse kõige laiemalt kahte suurde gruppi: legeerterased ja mittelegeerterased c. Mittelegeerteraste tugevus jääb vahemikku Rp0,2 < 400 MPa d. Terased on plastsemad ja sitkemad, kui malmid Küsimus 24 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas legeerivad elemedid võivad tõsta tugevust ja kõvadust? Vali üks: a. Enamasti tõstavad nii kõvadust kui ka tugevust b. Ei mõjuta c. Tõstavad, aga minimaalselt d. Mõjutavad sõltuvalt süsiniku sisaldusest Küsimus 25 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
termotöötluse režiim on tsementiitimine, karastamine ja madalnoolutus. Sellise termotöötluse tulemusena saadakse kõva (58...62 HRC) ja kulumiskindel pinnakiht ning sitke ja keskmise kõvadusega (30...42 HRC) südamik. Süsiniktööriistaterased – suure kõvadusega (57-65 HRC) ning süsinikusisaldusega 0,64-1,35% terased. Süsinikkonstruktriooniterased – C-sisaldus 0,17-0,65%, sitkemad ja plastsemad kui tööriistaterased. Teraste markeerimise põhimõtted Teraste tähistamisel Eurostandardi järgi kasutatakse kahte tähist: terase margitähist ja terase tunnusnumbrit. Lähtudes tähistuse eesmärgist liigitatakse margitähised 2 põhilisse gruppi: I - terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel, II - terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel.
ringi. Neid nim juhtivuselektronideks. Metalliline side on nõrgem kui kovalentne või iooniline, tugevam on side siirdemetallides, kus esineb kovalentse ja metallilise segaside. Metallilisel sidemel puudub suund => metalli on võimalik deformeerida. Cu, Fe.. Ioonilise sidemega ained on suurema sulamistemperatuuriga, tugevamad kui metallid. Iooniliste ainete lahused ja metallid juhtivad elektrit, metallid on kõrge soojusjuhtivusega, sepistatavad, plastsemad. Mõlemad eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus. Diisli koostis ja tsetaaniarv. Diiselkütus saadakse mitmete destillatsiooniproduktide segamisel, sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane. Areenide hulk on piiratud. Väävlisisaldus 0.02-0.05% autodiislis. Tsetaaniarv iseloomustab diisli isesüttimist ja ühtlast põlemist. Optimaalne arv on 45-60. Kui tsetaaniarv on liiga väike, on süttimine aeglane, kütusekogus kambris kasvab, mis korraga
pikkus võib olla võrdne kristalli enda mõõtmega. Püsivateks moonutusteks on aatomkihtide dislokatsioonid, lagunemised ja nihked. Servdislokatsioon on piki joont paiknev lineaarne defekt, mis tekib aatomkihi pooleldasel lõppemisel võres. Kruvidislokatsioonil on aatomtasapindade kruvitaoline libisemine üksteise suhtes. bcc- ja fcc-metallides on dislokatsioonide liikumise võimalusi palju rohkem kui hcp-metallides. Seega on bcc- ja fcc- metallid plastsemad kui hcp-metallid. Puidus leiduvad ekstraktiivained on vees või org. solventides lahustuvaid ained. Need on erinevatest org. ühendite klassidest, erineva bioloogilise funktsiooniga, jaotumine ja liigid varieeruvad puu eri osades, neid leidub massi järgi vähe (2-4%), mitmed on väärtuslikud kõrvalsaadused. Tanniinideks nim. Fenoolhappeid ja nende derivaate, mis on head parkained. Tavaliselt on nad karboksüülrühma
7.10. Eritsemendid Valge portlandsement. Seda valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Värvilise tsemendi saamiseks võib valgele tsemendile juurde jahvatada pigmente. Valge tsemendiga saab valmistada: valget mörti ja betooni, valgeid asbest-tasementplaate. Hüdrofoobne tsement. Hüdrofoobne tsement säilib kauem, seda isegi niiskemas keskkonnas. Veega seguneb see halvemini. Ta vajab pikemat segamise aega. Hüdrofoobse tsemendiga tehtud segud on plastsemad. Hüdrofoobse tsemendi kasutusalad on samad, mis tavalisel portlandtsemendil. Erinevus on see, et hüdrofoobse tsemendiga tehtud betoon imeb endasse vähem niiskust ja on külmakindlam. Plastifitseeritud tsement. Plastifitseeritud tsemendi kasutamisel võib betoonis vee hulka vähendada. Sellega suurendatakse betooni tugevust ja hoitakse ka tsementi kokku. Kiirkivistuv portlandtsement. Kiirkivistuv portlandtsement saavutab juba 3 päevaga vajaliku survetugevuse.
annaabi.ee 
