Kinoonid Kinoonid sisaldab gruppi 400st kollasest, punasest, pruunist ja mustast pigmendist, mis esinevad mikroorganismide erinevates osades, vetikates, samblikes, kõrgemates seentes ja taimedes ning isegi mõnedes putukates. Kinoone võib sünteesida väga erinevatest algmaterjalidest ja läbi erinevate biokeemiliste viiside. Bensokinoonid 1,4-bensokinooni struktuur esineb looduses sageli mono- ja polütsüklilise tuuma oksutatsiooni lõpp produktina. Olulised 1,4-bensokinooni esindajad on plastokinoonid ja ubikinookid. Paljud o-bensokinoonid ja p-bensokinoonid kujunevad toidus ensümaatilise pruunistus reaktsiooni tulemusena. Teised lihtsad benso-1,2-kinoonid ja benso-1,4-kinoonid on väiksema tähtsusega. Punased, lillad ja pruunid trepenüülkinoonid ja nende alküülitud derivaadid on laialt levinud samblikes ja kõrgemates seentes. Naftokinoonid 5-hüdroksüülnaftokinoon leidub loomulikult juurtes, lehtedes ja puukoores Juglandaceae perekonnas peamiselt kreeka pähklis
polüterpeenid (kautsuk, gutta). Kloroplastides moodustub IPP GAP/püruvaatses rajas, mille olemasolu avastati suhteliselt hiljuti (1993). Püruvaat reageerib TPP-ga, moodustades kahesüsinikulise fragmendi, mis kondenseerub GAP-iga deoksü- ksüluloos-5-fosfaadiks (DOXP süntaas=transketolaas, dxs), mis redutseerub (+dehüdrateeritakse+fosforüülitakse) IPP-ks. Selles rajas sünteesitakse peamiselt mono-, di-(giberelliinid) ja tetraterpeenid (karotinoidid, fütool, plastokinoonid). Seega giberelliinide biosüntees toimub kolmes etapis. 1) proplastiidides C20 eellase ent-kaureeni süntees püruvaadist ja GAP-ist 2) ER-s ent-kaureeni oksüdeerumine ent-kaureenhappe tekkimisega Kahekümnenda süsiniku juures oleva CH3 rühma oksüdeerumist CH2OH, CHO ja COOH rühmani katalüüsib cyt P450 monooksügenaas = ent kaureeni oksüdaas (vajab NADPH) 3) Tsütoplasmas mitmesuguste erinevate GA-de süntees.