zelee kantakse harilikult puuviljadele ja marjadele pintsli abil. Samas võib üksikuid marju või marjakobaraid ka zelee sisse kasta ja siis tordile või koogile paigutada. Õunu ja pirne kasutades tuleks puuvilja värsket lõikepinda sidrunimahlaga pritsida. Sidrunimahl ei lase viljalihal pruuniks tõmbuda. Kaunistuseks võib ka edukalt kasutada sukaade (suhkrusiirupiga töödeldud sidruni-, apelsini- või laimikoored). Kaunistamine kreemidega Kreemide suur plastilsus võimaldab neist pritsida küllaltki keerulisi kaunistusi. Kreemide puuduseks on nende lühike realiseerimisaeg ning suur tundlikkus mikroobide suhtes. Kreeme kasutatakse nii määrimiseks kui ka kaunistuste pritsmiseks. Peale kreemiga määrimist võib suuri pindu kammida tordikammiga. Kreemist pritsitakse põhiliselt roose ja lehti, kirjutatakse tekste ning numbreid. Kaunistamine pumatitega Klassikaliselt koosneb pumat tuhksuhkrust ja veest (3:1). Põhitoorainetele võib lisada
lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik). Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur plastilsus toitainete reziimi suhtes, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes, suur saagivõime, kõrge vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele, pikema kestuvusega(eluiga), kui liblikõielisi üksi kasvatada jääb põld hõredaks ja põld umbrohtub. Segus kasvatamisel täiendavad nad üksteist, seguheina kuivatamine on hõlpsam, sööt kvaliteetsem, vähem kuivatuskadusid, hästi võrsuvad: kerahein, aruhein karjamaa raihein