Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud (n Alpid ja Himaalaja), habrastel deformatsioonidel tektoonilised lõhed ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd.
Maakoore mehhaanilised deformatsioonid ja neis tekkivad deformatsioonistruktuurid : Elastsed keha kuju taastub, deformatsioonistruktuure ei teki. Plastilised pinge kadumisel keha kuju ei taastu, tekivad paindelised deformatsioonistruktuurid kurrud. Rebend e haprad pinge tulemusel keha katkeb, tekivad nihkelised (rebend-) deformatsioonistruktuurid lõhed, murrangud. Monoklinaal kihtide horisontaalsest kallutatud lasuvus, viltused struktuurid võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel, mis levivad maakoores tavaliselt kombineerunult. Survepinged tekivad kurrud või kergemurrangud. Subduktsioonipiirkonnad, laamade põrkepiirkonnad. 7 Venituspinged tekib venitus ja kihtide õhenemine(fleksuur) või langatusmurrangud. Laamade lahknemispiirkondades. Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades.
Aafrika) valdavad venituspinged, 3) laamade nihkepiiridel transformsete murrangute piirkonnas valdavad nihkepinged (San Andreas). Pingedeformatsioonid kurrud: kurd, venitus (õhenemine), külgpaine, Rebenddeformatsioonid murrangud: kerkemurrang, langatusmurrang, nihkemurrang. Maakoore tüüpilised deformatsioonistruktuurid: monoklinaal, kurd, murrang. Monoklinaal kihtide horisontaalselt kallutatud lasuvus - võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel. Geol. struktuurid, mille puhul kivimikihid on ühesuguse kallakusega. Iseloomustavad rõhtsiht ja kallakus. 102. Kivimite elastsed, plastilised ja haprad deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid. Kui mingile kehale on rakendatud välised jõud, öeldakse, et kehale mõjub oinge. Pinge tõttu toimuvad keha kuju ja mahu muutusi nim deformatsioonideks (strain).
Habraste materjalide korral, milleks vähese sideaine sisaldusega TiC ja Cr3C2 baasil kermised on, võib erosiooni ja purunemissitkuse vahel olla arvestatav seos. Seda on täheldatud keraamiliste materjali puhul. Mida suurem purunemissitkus, seda raskem on tekitada ja arendada pragu. Abrasiivosakese löögil vastu materjali tekib lokaalne koormuse rakendus (tavaliselt punktkoormus). Karbiiditeradel puudub pinge ümberjaotusmehhanism nagu plastilistel metallidel ja nad purunevad kergesti. Karbiiditerade purunemine vähendab ka sulami erosioonikindlust. Liivatera põrge vastu pinda tekitab punktkontaktpinge, mida võib modelleerida sfääriga, mis on surutud vastu tasapinda. See põhjustab survepinged otse kuuli all ja tõmbepinged ümber ringikujulist kontakti sfääri ja pinna vahel. Seega võib oodata väikese sideaine sisaldusega kermiste erosioonikindluse ja purunemissitkuse vahel seost.
annaabi.ee 
