mehaaniliselt või keemiliselt. Kasutatakse spets paberit, mis enne leotatakse ja sügavtrükivärvi ja pressi. Kuivnõel, ofort, vasegravüür, akvatinta, pehmelakk, metsotinto, puugravüür 3. LAMETRÜKK- Trükivormi pind on tasane ja värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Litograafia, siiditrükk, arvutitrükk 4. MONOTÜÜPIA- Lametrükk, kus saadakse ainult üks tõmmis 5. DIATÜÜPIA- Klaasile või plastikplaadile kantakse trükivärvi ja paber pannakse peale, joonistades paberile tuleb värv peegelpildis paberi külge 6. GRAFIIT- joonistamise vahend. Tänapäeval on pliiatsi sees enamasti grafiit ja kuna grafiit on see, mis paberile jälje jätab, siis räägimegi siinkohal mitte niivõrd palju pliiatsist kui grafiidist. Kasutama hakati 1350 a. paiku. Pehmed pliiatsid kannavad tähistust B (ingl. keeles black, kõvad
hulga ja tüübi järgi. Tsütokiine saab määrata nende aktiivsuse järgi bioloogilistes rakukasvu analüüsides, kus nad toimivad kas kasvufaktorite või –inhibiitoritena. Spetsiifilisem on ELISA modifikatsioon sandwich ELISA, milles tsütokiini iseloomustatakse tema võime kaudu siduda kaht erinevat monoklonaalset antikeha, mis tsütokiini erinevate epitoopidega seostuvad. Tsütokiin-spetsiifiline antikeha on kinnitatud plastikplaadile, sellega seostub tsütokiin, millega omakorda seostub teine antikeha. T-raku vastuste uurimiseks on kasutusel ka ELISA modifikatsioon – ELISPOT. T-raku populatsioone stimuleeritakse meid huvitava antigeeniga ning asetatakse siis tsütokiinidele vastavate antikehadega kaetud plastikplaadile. Kui aktiveeritud T-rakk tsütokiini sekreteerib, seotakse ta plaadile kinnitatud antikeha külge