Olmejäätmed meie majapidamises. Elan oma perega kortermajas ja meie ühistu otsustas,et meie majas prügisorteerimist ei toimu.Seega leiavad igasugused jäätmed tee ühte konteineri.Näiteks riknenud või vana toit mida enam ei soovi süüa.Ka pakendijäätmed nt: jogurtitopsid,majoneesi-ja ketsupipudelid jm. plastikpakendid,ka klaaspakendid nagu pandimärgita klaaspurgid-ja pudelid,veel metallpakendid ,milleks on konservikarbid,purkide-ja pudelite metallkaaned ja korgid,tetrapakendid mis on tekkinud piima,jogurti ja mahla tarbimisel,kilepakendid samuti nt: piima,jogurti ja hapukoore pakendid.Veel viskame prügikasti ka närtsinud lilled ja oksad.Kui meil oli veel kass,siis ka kassiliiv sai samasse pandud.On ka sattunud ohtlike
mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas. Tähtsamad loodusvarad nendest on nafta, maagaas ja väärtmetallid. See peaks iga mõistlikku inimest panema mõtlema, kuna praegune ühiskond on nende resursside peale rajatud. Mis saab siis kui need otsa saavad? Sellele küsimusele on raske vastata, aga ilmselt on siis vaja välja mõelda loodussõbralikum ja säästlikum süsteem. Suureks probleemiks on ka kile- ja plastikpakendid. Need on kasutusel igal pool ja neid ei saa ka väga taaskasutada, kuna näiteks nende põletamine eritab keskkonda väga mürgiseid gaase. Selletõttu visatakse need pärast kasutamist prügisse, mis jäebki lihtsalt seisma. See prügi pannakse tavaliselt prügimäele, mis reostab selle koha. Sellele oleks kindlasti vaja mõelda välja mingi lahendus, näiteks kuidagi neid pakendeid taaskasutada. Üks lihtsamaid viise ise aidata kaasa, lõpetada
2.1 Keel ja kõnet võiks ka eesmärgistatult integreerida - näiteks laps oskab lugeda kokku lihtsamaid sõnu ; laps oskab õigesti kirjutada lihtsamaid sõnu ( tellijad panevad oma soovid kirja jne.) Kunst – toiduaineid võiks ka ise valmistada näiteks soolatainast, savist jne. 2.2 Keel ja kõne - esemeid võiks sorteerida ka vastavalt häälikule, mis on sõna alguses või lõpus vms. Laps oskab sorteerida esemeid vastavalt abstraktsele üldnimetusele (rõivad, jalanõud, plastikpakendid klaastaara jms.) 2.3 Keel ja kõne sama mis 2.2, sama fantaasia mäng hõlmab samuti keelt ja kõnet – näiteks laps oskab õigesti kasutada saava käände vorme (näiteks plastikpudeli saab teha laevaks jne.) 2.4 Keel ja kõne võiks olla eesmärgistatud – näiteks: laps oskab esineda rollis ning kasutada ilmekust, erinevaid intonatsioone vms. Kunst – laps tutvub mõne Aafrika kunstitööga, või oskab illustreerida muinasjuttu vms. 3.1