60 kilogrammi metalli ja 45 kilogrammi kilet. Juba elementaarsetest tarbekaupadest koguneb jäätmeid märkamatult palju. Poodi minnes on praktiliselt kõik tooted ülepakendatud : leib, juust, vorst, piim, puuviljad ning seda nimekirja võikski loetlema jääda. Nii jaotataksegi igal aastal 500 miljardit kuni triljon kilekotti. Kusjuures, kõigest alla kolme protsendi plastikkottidest satub ümbertöötlusesse. Plastikaat ei kõdune looduses, kuid vees laguneb väga väikesteks tükkideks ning imeb endasse erinevaid vette sattunud kemikaale. Mereelukad peavad ,,plastikhõljumit" planktoniks ning näiteks kalad söövad niinimetatud toitu ja sedamoodi satub kilekott meie söögilauale tagasi. Siinkohal meenutaks ühte vahvat vanasõna : kui ise supi kokku keerasid, pead selle ka ära sööma! Maitsvat uhhaad kalasõpradele.
- Päevavalguslambid - Ravimid ja kraadiklaasid - Taimekaitsevahendid ja nende pakendid - Puhastusainete ja lahustite jäägid Ohtlike jäätmete käsitlus väeosas - Jäätmekäitluse puhul tuleb korraldada jäätmete kogumine, sorteerimine, ladustamine ja üleandmine või käitlemine. - Tuleb korraldada ka jäätmete vedu. Olmejäätmed - Olmejäätmete hulka kuuluvad nii tava- kui ohtlikud jäätmed. - Klaas, metallpakendid, paber ja papp, plastikaat jne. - Jäätmeid tuleb vältida või maksimaalselt vähendada. Toidujäätmete käsitlemine - toidujäätmed peab kokku koguma ja iga päev välilaagri territooriumilt välja vedama - jäätmete väljavedamise eest vastutab väeosa tagalateenistus juhul kui väljavedamine ei ole võimalik : a) vedelatele jäätmetele - matmismeetod: - kaugemal, kui 30 m veeallikast - matmiskohti peab katma iga matmise järgselt b) põlevatele jäätmetele (kuivad jäätmed)- tuhastamismeetod :
annaabi.ee 
