tegemist kumera monitoriga, millele on ette pandud sirge klaas. Samuti võib erinevatel odavatel flat’idel esineda mõningaid moonutusi ekraani nurkades ja äärtes. 8 5 Plasmakuvar Televisiooni vastuvõtja või videokaart, mis kontrollib plasmakuvarit, saadab elektrivoolu kahte sorti elektroodidesse. Aadressi elektroodid, mis asetsevad vertikaalselt plasmakuvari tagaosas määravad, millised kuvari pikslid on mõjutatud, kui elektrienergia läheb läbi teist sorti läbipaistvatest ekraani elektroodidest, mis on paigaldatud horisontaalselt pikslite ette. Need elektroodid kulgevad läbi klaasi ja magneesiumoksiidi kihtide, mis kaitsevad ja isoleerivad elektroode teineteisest. Elektroodid pikendavad pikslite ridade ja veergude pikkuseid ja laiuseid, millest moodustub kuva pind. Elektroodid moodustavad ka ristmikke,
MgO kiht kaitseb ekraanielektroode kulumise eest ning aitab alandada lahenduse süttimispingeid (need oleksid ilma MgO'ta mõne kV suurusjärgus). Gaaslahendust lülitatakse sisse/välja 500 kHz sagedusega. Heledust kontrollitakse gaaslahenduse sisse ja väljalülitamise kordade arvuga, mida on kokku 256 võimalikku olekut. Kui kõik 256 korda sisse lülitatud, saame kõige heledama värvi. Kui ainult üks kord sisse lülitatud, saame kõige tumedama värvi. Plasmakuvari puhul on positiivseteks külgedeks suuremad ekraanid, parem kontrastsus ja võime kuvada musti toone, parem värvikvaliteet (color accuracy and saturation), parem liikumise jälgimine. Halbadeks külgedeks on oht staatilise kujutise sissepõlemiseks, plasmakuvar tekitab rohkem soojust, töötab viletsamalt kõrgel merepinnast ning tal on lühike eluiga (ca 30 000 h). 8 9 Värvid arvutimaailmas
annaabi.ee 
